Detailplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse näiteks krundi piirid, sihtotstarbed, ehitusõigus, hoone arhitektuursed tingimused, liikluskorraldus, tehnovõrkude asukohad, haljastuse põhimõtted jm. Detailplaneering on lähiaastate maakasutuse, ehitustegevuse ja koostatavate ehitusprojektide aluseks.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Detailplaneeringu menetlus on avalik ning protsessi jooksul viiakse vastavalt vajadusele läbi üks või mitu avalikku arutelu. Planeering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ja koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi või huve võib planeering puudutada ja kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Detailplaneeringu koostamine on nõutav, vajuta lingile: Planeerimisseaduses § 125 sätestatud juhtudel Järva valla alevis ja alevikes ning valla kehtivate üldplaneeringutega määratud kordadel ja kohtades.

Arendaja (huvitatud isik) esitab vallavalitsusele taotluse oma kavatsuste kohta ja esialgse lahendusskeemi, mille põhjal vallavalitsus hindab, kas ja millistel tingimustel planeering menetlusse võtta. Lahendusskeem peab visuaalselt kirjeldama kavandatavaid ehitusmahte ja liikluskorraldust. Lahendusskeem esitada krundiplaanil või valla ajakohasel aluskaardil, millel näidata orienteeruvad hoonestusalad, kavandatava hoonestuse kõrgus ja muud hoonestuse ja planeeritava ala eripära kajastavad parameetrid.

Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani.

• Detailplaneeringu algatamise blankett
• Detailplaneeringu algatamise e-teenus
• Planeerimisseadus
• Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppmise kord

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale Järva valla haldusterritooriumil.

Reklaami paigaldamisel peab lähtuma reklaamiseadusest, liiklusseadusest ja keeleseadusest tulenevatest nõuetest.

Reklaami avalikustamise õiguslikuks aluseks on reklaami paigaldusluba.

Teele ja tee kaitsevööndi alale reklaami paigaldamisel tuleb arvestada, et reklaam:

1. ei eksitaks liiklejat ega varjaks tema eest liikluskorraldusvahendit;
2. ei raskendaks liikluskorraldusvahendi eristamist;
3. ei ohustaks liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
4. ei piiraks nähtavust ristmikul.

Reklaami avalikustaja on kohustatud:

1. tagama reklaami ja reklaamikandja (reklaami paigaldamiseks kasutatav alus, tahvel, konstruktsioon, seadeldis, post, treiler jms) paigalduse vastavuse esitatud ja paigaldamist lubavate dokumentidega;
2. tagama reklaami ja reklaamikandja korrektse ja puhta väljanägemise (sh tagakülg) kogu ülevaloleku perioodi jooksul. Lõhutud, purustatud, määrdunud, ümber kukkunud või muul moel kahjustada saanud reklaam ja reklaamikandja tuleb viivitamatult korrastada, asendada uuega või eemaldada;
3. tagama, et reklaam ja reklaamikandja ei takista jalakäijate ja sõidukite liiklemist;
4. paigaldama mobiilsele konstruktsioonile tähistatud (sh pimedas nähtavad) raskused või julgestustrossid ümberkukkumise ärahoidmiseks;
5. esitama reklaamikandja paigaldamise projekti ja reklaami ning kanduri lahenduse Järva valla ametiasutuse hallatavale asutusele Järva Teenused kooskõlastamiseks;
6. tagama, et kõik valgustatud reklaamid, sildid jm valguskapid oleksid töökorras ning kõrvaldama kõik tekkinud rikked (valguselemendi kustumine, vilkumine jmt) koheselt;
7. teatama Järva Teenustele kavatsusest eemaldada reklaam või reklaamikandja ennetähtaegselt;
8. täitma pädevate ametiisikute ettekirjutusi.

Paberkandjal plakatite, teadete ja muu analoogse reklaami paigaldamine on keelatud tänavavalgustuspostidele ja bussiootepaviljonidele.

Paigaldusloa saamiseks esitab reklaami avalikustaja Järva Teenustele vormikohase taotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid:

1. reklaami kavand koos mõõtude ja värvilahendusega;
2. reklaami kande- või kinnituskonstruktsiooni projekt;
3. reklaami hoonele paigutamisel fassaadi joonis või foto koos paigalduskoha ja antud fassaadil olemasolevate reklaamide äranäitamisega;
4. asendiplaan/geoalus koos asukoha äranäitamisega.

Maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ja ehitusseadustikus sätestatud ehitise tunnustele vastava püsireklaamikandja paigaldamine ja likvideerimine toimub ehitusseadustikust lähtuvalt.

Paigaldusloa väljaandmine, pikendamine ning kehtetuks tunnistamine

Paigaldusloa annab välja, pikendab, tunnistab kehtetuks või jätab taotluse rahuldamata Järva Teenused vastav töötaja. Paigaldusloaga antakse nõusolek paigaldada reklaam tähtajaga kuni kaks aastat. Menetleja vaatab paigaldusloa taotluse läbi ning otsustab paigaldusloa andmise kümne tööpäeva jooksul vormikohase ja nõuetele vastava avalduse esitamisest arvates. Paigaldusloaga antakse nõusolek paigaldada reklaam. Reklaami avalikustajal on õigus taotleda paigaldusloa pikendamist samale kohale, esitades vormikohase taotluse vähemalt 30 kalendripäeva enne paigaldusloa tähtaja lõppu.

• Välireklaami paigaldamise taotluse blankett
• Reklaami paigaldusloa taotluse e-teenus
• Reklaamiseadus
• Liiklusseadus
• Keeleseadus
• Välisreklaami paigaldamise eeskiri Järva vallas
• Reklaamimaks

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvateenused.ee

Täitekillustiku saavad Järva valla elanikud eesmärgiga parandada kinnistu sissesõiduteed, rajada platsi või ehitise alust pinda jms. Materjal on ette nähtud kasutamiseks oma majapidamises, edasimüük või muu vahendustegevus materjaliga on keelatud. Materjali antakse füüsilisest isikust kinnistu omanikule, kaasomandi korral saab taotleja olla üks omanikest. Materjali ei anta korterelamutele, MTÜ-dele jm juriidilistele isikutele. Ühele taotlejale antakse maksimaalselt ühel väljaveo perioodil kuni 100 tonni materjali.

Materjali väljaveo periood Karinu karjäärist on 1. maist kuni 1. oktoobrini. Taotletud, kuid väljaveo perioodil välja vedamata materjali taotlus loetakse menetletuks pärast väljaveo perioodi. Materjali veo oma kinnistule korraldab taotleja. Karinu karjääri sõlmete saamiseks avalduste vastuvõtt 2025. aastaks lõppeb kvoodi täitumisega. Karinu karjäärist täitekillustiku (sõelmete) väljastamine toimub 2025. aastal kuni 1. oktoobrini neljapäeviti ja reedeti kell 8.00-14.30.

Lisainfo ja tõkkepuu avamine Joel Potman, tel +372 5303 7475. Sõelmetele järgi tulles tuleb öelda laadurijuhile oma nimi. Transporti Nordkalk AS Karjäärid ei paku.

Materjali saamiseks tuleb taotlejal esitada vormikohane avaldus, milles tuleb märkida taotleja nimi; kinnistu, kus materjali kasutatakse; taotletav kogus ja materjali kasutuskoht (tee, plats, hoone vm). Avalduse materjali saamiseks vaatab läbi teede peaspetsialist.

• Karinu karjäärist täitekillustiku (sõelmed) saamise taotluse blankett
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
• Karinu karjäärist täitekillustiku (sõelmed) taotlemise kord

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Järva valla kalmistute kasutamise eeskiri sätestab Järva valla omandis oleval maa-alal asuvate kalmistute kasutamise korra.

Eeskiri kohaldub järgmistele kalmistutele:

1. Kikevere kalmistu (23401:002:0135) Jalametsa külas;
2. Kirikaia kalmistu (25701:001:0143) Järva-Jaani alevis;
3. Metsakalmistu (25702:003:0144) Järva-Jaani alevis;
4. Tornialuse kalmistu (25702:003:0143) Järva-Jaani alevis;
5. Järva-Peetri kalmistu (28801:004:0126) Peetri alevikus;
6. Kadastiku kalmistu (28801:001:0120) Peetri alevikus;
7. Pärnasaare kalmistu (32501:001:0231) Rutikvere külas.

Uut hauaplatsi ei anta kasutusse Järva-Jaani alevi Kirikaia kalmistule. Kirikaia kalmistule võivad matta ainult olemasolevate hauaplatside kasutajad, v.a juhul, kui hauaplats tunnistatakse eeskirja kohaselt hooldamata hauaplatsiks ja antakse uuesti kasutusse.

Järva valla haldusalasse mitte kuuluvate kalmistute puhul tuleb võtta ühendust otse kalmistu haldajaga.

Hauaplatsi saamiseks esitab matja või huvitatud isik kirjaliku taotluse, mis edastatakse kalmistuvahile.

Hauaplatsi kasutusse andmine on tasuta, kasutusse andmisel sõlmib hauaplatsi kasutajaga hauaplatsi kasutamise lepingu kalmistuvaht. Leping registreeritakse kalmistu haldaja dokumendihaldussüsteemis ning lepingu andmed kantakse infosüsteemi Haudi

Kasutuslepingusse kantakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi asukoht ja kasutusse antava hauaplatsi suurus. Kasutuslepingus määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused, lepingu muutmise ja lõpetamise ning kolmandale isikule üleandmise kord, hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded, poolte vastutus hauaplatsi kasutamisel, vaidluste lahendamise kord ning hauaplatsi kasutaja kinnitus eeskirja tundmise ja täitmise kohta.

Taotluses tuleb märkida järgmised andmed: kalmistu, taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, postiaadress, telefon, e-posti aadress, taotleja valik hauaplatsi osas (soovin uut hauaplatsi, soovin olemasolevat hauaplatsi) ja olemasoleva hauaplatsi olemasolul sugulussidemed maetuga.

• Hauaplatsi kasutusse saamise taotluse blankett
• Hauaplatsi taotluse e-teenus
• Järva valla kalmistute kasutamise eeskiri
• Järva valla heakorraeeskiri
• Hauaplatsi saamiseks esitatava taotluse vormi kinnitamine
• Hauaplatsi kasutuslepingu vormi kinnitamine

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvateenused.ee

Munitsipaalmaal asuva paadikai paadikohti antakse kasutusse tasu eest otsustuskorras. Paadikoht antakse üldjuhul kasutusse Eesti rahvastikuregistri andmetel Järva valla elanikuks olevale isikule või juriidilisele isikule, kelle asukoht äriregistri andmetel on Järva vald. Paadikai antakse kasutusse mitte kauemaks kui jooksva kalendiaasta 1. detsembrini.

Paadikoha kasutusse saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus hiljemalt 30. märtsiks. Kuni 30. märtsini esitatud taotluse alusel saab iga taotleja ühe paadikoha. Paadikoht antakse taotluste esitamise järjekorras. Pärast 30. märtsi saab taotlust rahuldada vaba koha olemasolul. Sel juhul võib üks ja sama taotleja saada kasutusse mitu paadikohta. 

• Paadikoha taotluse blankett
• Paadikoha taotluse e-teenus
• Vallavara valitsemise kord
• Väinjärve paadikai paadikoha kasutusse andmise tasu kinnitamine

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

• Infoleht asbesti sisaldavate toodete koguste kohta

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga infoleht tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas.

Ühismahutit on lubatud kasutada tiheasustusalal kõrvuti või lähestikku asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks, lähestikku asetsevatel ja või ühise õuealaga korter- või ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks, selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal tekkivate jäätmete kogumiseks või lähtudes muudest asjaoludest, mille puhul on ühismahuti kasutamine otstarbekas ja mõistlik.

Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahutit võib kasutada vallavalitsuse loal.

• Ühismahuti kasutamise taotluse blankett
• Ühismahuti kasutamise taotluse e-teenus
• Jäätmeseadus
• Järva valla jäätmehooldusnimekiri

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus (lisa 2) korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks juhul, kui:

1. kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2. kinnistut ei kasutata kindlal perioodil.

Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse (lisa 3), et kinnistul ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda vabastuse perioodil dokumente või teavet, mis tõendab, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks kuni üheks aastaks.

Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt, st kalendriaasta I ja IV kvartaliks, mitteliitunuks kuni kolmeks aastaks.

Ametiasutuse vastav ametnik kontrollib taotluse vastavust jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vastav ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vastav ametnik jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta annab vallavalitsus korralduse.

Vallavalitsusel on õigus mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja:

1. ei esita õigeaegselt kirjalikku kinnitust;
2. on esitanud valeandmeid.

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet ametiasutuse vastav ametnik.

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse või muusse asjakohasesse andmebaasi.

Vabastatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõppeb automaatselt vabastuse lõppedes või kui jäätmevaldaja esitab vabastuse perioodil jäätmevedajale avalduse korraldatud jäätmeveo jätkamiseks.

• Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotluse blankett (Lisa 2)
• Kinnitus jäätmeveost vabastamise jätkumise osas blankett (Lisa 3)
• Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlus e-teenus
• Jäätmeseadus
• Järva valla jäätmehooldusnimekiri

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms).

Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti kogumise eesmärgiks on tagada ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Liigiti tuleb koguda vähemalt:

1. ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);
2. puit;
3. pakend;
4. metallid;
5. püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
6. plastid;
7. muud segajäätmed.

Kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda jäätmekäitlejale.

Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad).

Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sh jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.

Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta, sh jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada ametiasutusele neljateistkümne päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.

Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1. asbesti sisaldavad jäätmed;
2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
4. ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
5. saastunud pinnas.

• Jäätmeõiendi blankett
• Jäätmeseadus
• Järva valla jäätmehooldusnimekiri

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Kaevetööde eeskiri reguleerib kaevetööde korraldamist Järva vallale kuuluval ja valla poolt lepingu alusel kasutataval maal ning on kohustuslik täitmiseks isikutele, kes Järva valla haldusterritooriumil teevad kaevetöid.

Eeskirja sätteid ei kohaldata:

1. kaevetööde tegemisel füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses oleval kinnistul, kui seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnovõrke ja -rajatisi või ei ole tegemist nende ehitamisega;
2. kaevetöödel, mis kaasnevad ehitamisega ehitusteatise või ehitusloa alusel;
3. kalmistutel.

Kaevetööd on lubatud üldjuhul kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku mõistes, asendab kaeveluba ehitusteatis või ehitusluba. 

Kaevetöö puhul, millega kaasneb üldkasutatava tänava, väljaku, tee, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine, peab kaevetöö tegija järgima kaeveloal eritingimustes toodud juhiseid.

Kaevetöö tuleb teha võimaliku lühikese aja jooksul teekatet ja haljasala vähimal kahjustaval viisil.

Kaevetöö tegija vastutab teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest 24 kuu jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist. Ajutiselt taastatud kaeveala hoiab korras, st tagab ohutuse, kaevetöö tegija.

Kaevetöö tegija esitab vähemalt 10 tööpäeva enne kaevetööde alustamist ametiasutusele kaeveloa taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. kaeveloa taotleja nimi ja kontaktandmed (telefon, e-post);
2. kaeveala asukoha aadress, hõlmatud katastriüksuse tunnus;
3. kaevetöö ulatus ja mahu kirjeldus;
4. lahtivõetava tänavakatte liik ja maht;
5. kaevetöö ajaperiood;
6. liikluskorralduse eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed (telefon, e-post), kui kaevetöödega kaasneb liikluskorralduse muutmine.

Kaeveloa taotlusele lisatakse:

1. kaevetööde tehniline kirjeldus, millele on märgitud kaevetöö koht ja mis on kooskõlastatud tehnorajatiste valdajatega, kui toimub ehitustegevus, millele ei kohaldu ehitusseadustiku kohane projekti nõue;
2. ametiasutuse nõudel kaevetöid käsitlevad tööjoonised;
3. vajadusel liikluskorralduse ajutine skeem;
4. mälestisel, mälestise kaitsevööndis või muinsuskaitsealal tööde tegemisel Muinsuskaitseameti luba või teatis.

Kaeveloa vormistab ja väljastab ametiasutuse majandusosakonna vastav ametnik, kellel on õigus küsida vajadusel kaeveloa taotlejalt täiendavaid dokumente ja kooskõlastusi.

• Kaeveloa taotluse blankett
• Kaeveloa taotluse e-teenus
• Järva valla kaevetööde eeskiri

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Raieloa andmise tingimused ja kord reguleerib Järva valla tiheasustusaladel kasvavate üksikpuude (välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud) raiet.

Puu raie on lubatud vastava ametniku poolt väljastatud raieloa alusel.

Raieloaga määratakse kindlaks raie ulatus, tingimused ja tähtaeg.

Raieloa kehtivus on kuni üks aasta. Juhul, kui tööd selle aja jooksul ei ole lõpetatud, on võimalik taotleda loa pikendamist.

Raieluba saab taotleda puu kasvukoha järgi:

1. kinnistu omanik;
2. riigimaa valitseja;
3. volitatud esindaja lihtkirjaliku volituse alusel.

Raieloa taotluses peavad sisalduma järgmised andmed:

1. taotleja nimi või ärinimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoha aadress, kontakttelefon, e-posti aadress;
2. puu kasvukoha andmed (aadress, katastritunnus, kinnistu nr);
3. raiutava puu liik, rinnasdiameeter ja arv;
4. põhjendus puu raieks;
5. puu raiumise orienteeruv aeg;
6. kinnitus, et puu raiumisel järgitakse ohutusnõudeid ning tagatakse raiejärgselt heakord.

Raieloa taotlusele lisatakse vajadusel:

1. volitatud isiku esindusõigust tõendav dokument;
2. asendiplaan, millelt nähtub raieloa taotluse aluseks oleva puu asukoht ja foto raiutavast puust;
3. korteriühistu üldkoosoleku protokoll või juhatuse otsus, kui raieõigust taotletakse ühistu territooriumil kasvava puu raieks;
4. kooskõlastus raiealal asuva naaberkinnistu, elektriliini, sideliini ja tee vms omanikuga;
5. kaitseala valitseja nõusolek, kui raieluba taotletakse, link seadusele: looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 mõistes kaitstaval loodusobjektil kasvava puu raieks;
6. Muinsuskaitseameti nõusolek, kui raieluba taotletakse kinnismälestisel kasvava puu raieks vastavalt
7. Keskkonnaameti nõusolek, kui raieluba taotletakse veekaitsevööndis (välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel) kasvava puu raieks vastavalt

Menetlemise tähtaeg on 30 päeva.

• Raieloa taotluse blankett
• Raieloa taotluse e-teenus
• Looduskaitseseadus
• Järva valla raieloa andmise tingimused ja kord
• Muinsuskaitseseadus
• Veeseadus

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Lemmikloomaregister on avalik portaal, mille kaudu saab loomapidaja, kohalik omavalitsus ning veterinaararst loomaomanikele kuuluvaid loomi registreerida, tutvuda oma registriandmetega, otsida loomi kiibinumbri järgi, lisaks veel tutvuda varjupaigas ootavate loomadega ning lisada ise kuulutusi kadunud või leitud lemmikloomade kohta.

Lemmikloomaregistrisse sisestab kiibistatud looma andmed:

1. loomapidaja (lemmikloomaregistri e-teeninduses);
2. Järva Vallavalitsuse vastav ametnik loomapidaja esitatud ankeedi alusel;
3. veterinaararst loomapidaja esitatud andmete alusel.

Ametnik sisestab andmed lemmikloomaregistrisse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast ankeedi saamist.

Lemmikloomaregistrisse sisestatakse järgmised loomapidaja andmed:

1. isikukood;
2. ees- ja perekonnanimi;
3. telefon;
4. e-posti aadress;
5. aadress rahvastikuregistri järgi ning kontaktaadress, kui see erineb rahvastikuregistri aadressist.

Lemmikloomaregistrisse sisestatakse järgmised looma andmed:

1. nimi;
2. liik;
3. tõug;
4. kiibinumber;
5. eritunnused;
6. sünniaeg;
7. sugu;
8. vaktsineerimise kuupäev;
9. kiibi paigaldanud veterinaararsti nimi.

Lemmikloomaregistris saab:

1. loomapidaja muuta oma telefoninumbrit, e-posti aadressi ning sisestada looma surmaaja;
2. ametnik või veterinaararst muuta loomapidaja ja looma andmeid.

Looma surma korral peab loomapidaja 14 päeva jooksul tegema lemmikloomaregistris vastavasisulise märke või teavitama ametnikku vastava märke tegemiseks. 

• Lemmiklooma registeerimise blankett
• Lemmiklooma registreerimise e-teenus
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
• Järva valla koerte ja kasside pidamise eeskiri

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee