Järva valla sünnipäevanädala pidustused viisid rahvarõivaid kandvad Järva valla kollektiivid 17. oktoobril Järva-Jaani kultuurimajja. Toimus valla rahvarõivakalendri esitlus Kalendri Karap. „Olen kogu aeg olnud arvamusel, et Järva vald on üks kõige rikkamaid valdu Eestis. Meil on tohutult muuseume, palju koole, kultuurimaju, aga ka viis keskaegset kirikut," ütles sissejuhatuseks valla avalike suhete juht Arnika Tegelmann. Järva valla territooriumile jääb kuus kihelkonda. Kihelkondade piirid on aegade jooksul olnud erinevad. „Meil on kuus kihelkonda ja kõigi nende kuue kihelkonna rahvarõivad said ka meie kalendrisse," sõnas Tegelmann. Vahvad meeleolud püüdis kalendripiltidele Ingmar Muusikus, kes on jäädvustanud ka Järva valla meeneid kaunistava hundi looduses.

 

Üllatus tõi kananaha ihule

Ruth Kaasiku veab eest viit rahvatantsukollektiivi: memmed, segarühm, neiud, mudilased ning emad ja beebid. Õhtutest puudust pole ning aega jätkub tegelemiseks kõikide gruppidega. Kaasiku sõnul mõjub liikumine hästi ka vaimsele tervisele. Ta paneb ennast ka aeg-ajalt proovile, luues ise tantse, seda just memmede rühmale, kellele pole kuigi palju tantse võtta. Septembris sai Kaasiku oma sünnipäeval suure üllatuse osaliseks, kui tema enda naisrahvatantsurühm Sebijad kinkis juhendajale omaloodud tantsu „Ruthi roosiaias". „See oli mulle selline positiivne šokk, sest nii võimsa asjaga valmis saada oli tõesti-tõesti imetlusväärne," meenutas ta kananaha ihu peale toonud esitust. Karapile kohaletulnud said samuti seda tantsu näha.

 

Kakerdaja ehk veelind või raba

Albu segarahvatantsurühm Kakerdaja on tegutsenud juba 38 aastat. 2011. aastast kuulutakse Albus aga ühe mütsi alla. MTÜ Üksmüts koondab lisaks Kakerdajale enda sekka ka laulu- ja pillimängijad ning näiteringi. Aeg-ajalt käiakse üheskoos ka esinemas. Kakerdaja nime tausta avas juhendaja Ülle Oru: „Sisenesin siia saali ja vaatasin seda meie pilti ja mõtlesin, et lõpuks ometi on keegi aru saanud, et tegemist on kakerdajaga – veelinnu kauriga. Tegelikult on nimi osalt raba ja teisalt selle linnu järgi." Oru rõõmustas, et tantsijaid pundis jätkub: üheksa paari, lisaks juhendaja. „Ma pean pidevalt identiteedikriisis vaevlema: kord meest, kord naist etendama. Mis siis, et on üheksa paari, aeg-ajalt on meid kohal ikkagi natuke vähem."

 

Kalendri lustliku pildi modellid on klassiõed

Reet Lepik ja Leili Lillepea tantsivad memmede rühmas Vokiratas. Tegemist on klassiõdedega, kes kaunistavad kalendrit armsa ja lustliku pildiga. Naised on koos tantsinud peaaegu viiendast klassist saati. Reet ja Leili ei tunne probleemi, et peab trenni minema. Motivatsiooni jätkub. Vanasti oli nende lemmiktants „Tuljak", kuid nüüdseks on see jäänud liiga tempokaks. Esinemisi jätkub igasse nädalasse ja need meeldivad väga.

 

Pererühm teeb tantsudest pausi

Kalendri veebruarikuu pildil kohtab Aravete pererühma Pärnpuud. Kalendri Karapil nad aga ei tantsinud, vaid elasid hoopis teistele kaasa. Pereema ootab viiendat last, kes ka ilmselt pärast sündi leiab tee tantsuplatsile. Pererühmas tantsimist alustati kuus aastat tagasi, kui kaasas olnud väike tantsutüdruk oli alles aastane. Pereema soovib tagasi olla juba uuest aastast. Lapsed tantsivad ka teistes kooslustes, laste tantsurühmades.

 

2025. aasta Järvamaa laulu- ja tantsupidu toimub Vargamäel

Birgit Mihhailov on naisrahvatantsurühma Alleaa juhendaja ning Järvamaa laulu- ja tantsupeo loovjuht. Järgmisel aastal toimub Järvamaa pidu Vargamäel ning on ka suure laulu- ja tantsupeo aasta. „See annab võimaluse siduda suur pidu ja meie enda pidu kokku." Vargamäele on oodata üle 2000 esineja. Tantsijatele luuakse tantsuplats, laulukooridele tuleb trepistik ning oma esinemisplats on ka pillimängijatel. Inspiratsiooni ammutatakse loodusest endast ja asukohast. Peopaigas võib kohata näiteks põhupalle.

 

Sünnipäevad inspireerisid tantsukava looma

Järva-Jaani memmede rühm Taveri sai sel aastal 30-aastaseks. „Me olime 40–50-aastased naised, aga hakkasime kohe memmede tantsurühmas tantsima," ütles juhendaja Silva Kärner. Repertuaar sõltub sellest, mida tuleb tantsupidudeks selgeks saada, aga luuakse ka päris enda kavasid. „Aeg-ajalt on tantsurühmadel sünnipäevad ja me oleme ikka üksteisel külas käinud," selgitas Kärner, kuidas loodi peohõnguline tants „Viva šampanja". Kümme aastat tagasi algatati memmede tantsupidu, sest ka memmed tahavad ju pidu pidada, kuid suurele peole nende rühmad ei pääse. Memmede tantsupidusid on peetud kuuel korral.