In Memoriam

Jaago Kuriks

27.09.1971 – 14.08.2024

Jaago Kuriks lõpetas Paikuse politseikooli, töötas Aravetel noorsoopolitseinikuna, oli 1993. aastast Koeru konstaabel ning pälvis 1995. aastal parima noore politseiniku preemia.

Küllap jäi toona 25-aastane noor mees oma aktiivse eluhoiakuga silma kohalikele inimestele, sest 1997. aasta mais tehti Kuriksile ettepanek asuda vallavanema kohale. Ta võttis aega järelemõtlemiseks, kuid nõustus ja valiti 1997. aasta 28. mail Koeru vallavolikogu poolt ühehäälselt vallavanemaks. Kui volikogu esimehed vahetusid tihti, siis Kuriks pidas vallavanema ametit järgmised tosin aastat ning kogus järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel 1999. aastal oma nimekirja ja 2002. aastal Koeru vallas parima häältesaagi.

Vastse vallavanema sõnul oli Koerus suureks probleemiks elamu- ja soojamajandus. Selle parendamisega ta tegelema hakkaski.

Toona vallavolikogu juhtinud Jaanus Muraka sõnul on jälg, mille Jaago Koeru maha jättis, väga suur – Koeru on selline, nagu siis sai tehtud. „Koeru oli Järvamaal üks esimesi valdu, kes tegi lasteaiale juurdeehituse. Koeru koolimaja sai juurdeehituse. Haridus oli prioriteet, sealt kokku ei hoitud. Koeru Muusikakool oli üks hallatav asustus, mis teiste hulgas oli suuresti Jaago initsiatiivil loodud ja see toimib tänaseni," meeunutas Murakas. „Rajati esimesed kergliiklusteed. Koerus olid väga kõrged küttekulud, tuli lahti saada põlevkiviga kütmisest. Ehitasime hakkepuidukatlamaja ja lahendasime selle probleemi. Koeru veeprojekt oli keeruline ja raske. Saime Euroopa Liidu rahade eest kanalisatsiooni- ja veeprojekti tehtud – veemajanduse kordategemine on kultuuri näitaja, vanas Hiinas oli see murdepunkt, kui hakati veesüsteeme rajama. See tähendab tsivilisatsiooni. Jaago seisis Väinjärve keskkonna eest: järv puhastati kõrkjatest, uuriti kalavarusid ja ehitati välja puhkeala. Jaago pikal valitsemisperioodil lahendasime Koerus kõik need probleemid." Mõisa remont oli Achilleuse kand, mis Koerus ei õnnestunud, aga seda tehti järjepidevalt ja mõis sai lõpuks korda Norra projekti rahaga.

Murakas tuletas meelde ka koostööd ettevõtjatega, mida Jaago vedas, hoidis ettevõtjad enda lähedal, kaasas valla juhtimisse. Ettevõtjad toetasid tol ajal valla sotsiaalseid tegevusi, olid nõus õla alla panema.

„Jaago töövõime oli väga suur, ta haaras kõiki teemasid. Ilma tema osaluseta ei toimunud suurt midagi. Tema kiire mõtlemine ja kompromissivalmidus, hea läbisaamine inimestega ulatus üle kogu Järvamaa Koeru valla juhtimisest Järvamaa Omavalitsuste Liidu (JOL) juhtimiseni välja. Jaagol oli üks omadus, mida on väga vähestel inimestel – ta oli siiralt omakasupüüdmatu. Ta oli hea ja tahtis teha head. Võib-olla olid need omadused temas isegi liiga äärmuslikud. Vahel võisid juhtuda sellest jamadki, et Jaago tahtis olla väga hea, leida lahendusi, tulla vastu. Aga kõik teadsid, et Jaago on hea ja andestasid talle ta vead."

Jaago Kuriksist sai vallavanem kõige keerulisemal ajal, kui midagi ei olnud ja kõik tuli üles ehitada. „Inimestevaheline keemia oli siis teine, Eesti asja ajamine oli püha, see sidus inimesi, eesmärgistas tegevused. Jaago sobis sellesse olukorda väga hästi," meenutas Murakas.

Toona Imavere valda juhtinud Jüri Ellram meenutas, et JOL-is oli raha jagada napilt. „Jaago mõtles riigimehelikult ja loovutas Koeru koolile mõeldud 150 000 krooni Imavere kooli ehituseks, sest meil oli seda väga vaja," meenutas Ellram. „Ka oli tema idee, et aitab soolotsemisest – JOL-i juhtimine võiks toimuda rotatsiooni korras aasta kaupa, sest kõik omavalitsusjuhid on võimelised JOL-i juhtima ja igaüks toob endaga midagi kaasa. Kohtusime siis Paides pea igal nädalal. Koostöö omavalitsuste vahel oli väga hea."

Ellram meenutas ka, et Jaago oli spordimees. Sama teadis öelda ka Jaanus Murakas, sest Jaago oli tema rallitiimis kaardilugeja. „Jaago polnud varem ralliga kokku puutunud nii, nagu meie pere, kes on põlvest põlve selle spordialaga koos elanud. Andeka inimesena omandas ta vajalikud teadmised koheselt. Meil oli Jaagoga hea keemia. Ta luges mind hästi, sai aru, millist infot ma rooli taga vajan ja see tuli täpselt õigel ajal. Kaardilugejal on palju kohustusi, mida inimesed ralliraja äärest ei näe. Kogu dokumentatsiooni administreerimine iga katse lõikes – sellega sai ta väga hästi hakkama."

Muraka sõnul oli Jaago oma lähedaste ja sõprade jaoks valmis tegema mida iganes, kui keegi oli hädas ja vajas abi. „Ta jagas oma aega ja panust teistele heameelega, andmisrõõm pakkus talle endale rõõmu."

Tunneme kaasa Jaago lähedastele.

Järva Vallavolikogu

Järva Vallavalitsus