8. märtsi õhtul vahetult enne kella seitset võis Järva-Jaani kultuurimaja juures näha suurt sagimist, sest esietenduma hakkas pöörane kogupereetendus koos laulude ja tantsudega „Röövlid kultuurimajas", mis pakkus vanematele äratundmis- ja lastele avastamisrõõmu.

Varem on Järva-Jaanis kaks suvelavastust õues toimunud. Ülle Vaas plaanis algselt seda tükki Kalda 30 juures etendada, aga kuna see maja läks müüki, jäi plaan aastateks soiku.

Järva-Jaani kultuurimaja direktori Ülle Vaasi lavastuse „Röövlid kultuurimajas" aluseks on Astrid Lindgreni lugu „Kardemoni linna rahvas ja röövlid". See lugu on tuttav nii vanematele teleekraanilt kui ka lastele filmist ja animafilmist. Kuigi Ülle Vaasi lavastus sarnaneb Lindgreni looga, on ta lisanud sellele ka kohaliku mõõtme. See annab lavastusele ainulaadse nüansi ja teeb selle Järva-Jaani publikule eriti lähedaseks.

Lavastuses osaleb 108 inimest, kellest enamik on eri tantsurühmade liikmed. See on esimene kord taasavatud kultuurimaja ajaloos, kui etenduses lauldakse elava muusika saatel. „Me pole keegi lauljad ega näitlejad, vaid äge seltskond, kes siin majas koos käib," ütles Vaas. „Nüüd jõuab meie isetegemise rõõm ka lavale ja sealt publikuni."

Prooviperiood kestis kaks kuud. „Kaks peret on need kaks kuud kultuurimajas elanudki," lisas Ülle naeruselt. „Näiteks alles algkoolis õppival Emma Pediusel on kõik osad peas ja kui keegi trupist puudus, siis ta asendas tegelaskuju, olgu see siis Sofie või keegi röövlitest."

Kuna „Röövlite" telelavastusest tuntud laulude noote polnud kusagilt võtta, noodistas need kohalik Dixie Band kuulmise järgi. Kõik dekoratsioonid tehti valmis samuti ise.

Kõik see suur toimetamine on alevi kihama löönud. „See läheb kogukonnale korda ning vaatama tullakse ikka kogu perega," rääkis Vaas. Seetõttu möödusid etendused selliselt, et vaba kohta oli pea et võimatu leida. Teisel etendusel oli rahvast lausa nii palju, et saali mahutati kolm lisarida ja seisukohad, kuid mõned pidid kogu näitemängu ikkagi fuajeest vaatama. „Külastajad võtsid ohjad enda kätte ning nihutasid toole selliselt, et jalgade ruum jäi minimaalne. Lõpuks olid kasutusel kõik toolid," kirjeldas Vaas.

„Imestus oli suur, et Järva-Jaanis on ka teater, kus mängivad Järva-Jaani ja selle ümbruskonna inimesed," sõnas etendusel käinu. „Seda võiks veel teine kordki vaadata," lausus teine. „Etendust nautisid kõik – päris pisikestest vanemaealisteni välja! Sündmus haarab kogu maja ning publik on nagu osa sellest. Ülilahedad karakterid, suurepärased laulud ja etteasted! Põnevust ja nalja jagub igaühele," kirjeldas kolmas.

Ülle Vaasi sõnul oli imestusväärne see, kuidas ka täiesti pisikesed suutsid terve aja vastu pidada ja nii hästi kaasa teha. „Mõni pere oli täies koosseisus laval," sõnas ta ja täiendas, et kuna etendustele on vastukaja olnud väga positiivne, siis on võimalik, et neid tuleb veelgi.