2. mail anti kätte selleaastased Järvamaa kogukonnafondi pärandi sihtkapitali toetused. Toetused said Järva vallast EELK Järva-Madise Püha Matteuse kogudus, MTÜ Ambla Selts ning noore spetsialisti stipendiumiga tunnustati Joel Õispuud.

Ambla seltsi nimel võttis stipendiumi vastu juhatuse liige Kai Kanarik. „Eelmisel aastal saadud stipendiumi kasutasime ideekonkursi läbiviimiseks, võitis kavand „Latern". Vormiliselt on see täpselt selline suur latern, kuhu Ambla vabadussõja mälestussamba leitud tükid saab varjule panna ja neid sel moel eksponeerida. Kuju sulandab kokku erinevaid detaile Amblast," ütles Kanarik.

Kanariku sõnul on see sarnase Ambla kultuurimaja tornide kujuga (hoone, mis 120 aastat tagasi pritsimajaks ehitati). Katuse ehitamisel võetakse eeskuju Ambla pastoraadi renoveeritud katusest. „Mõlemad hooned asuvad pargi ääres ja rajatav „Latern" mõtteliselt nende vahel. Lisaks asub lähistel Ambla kalmistu, kus igapäev väikeseid laternaid helendamas näeb. Sisult sobib suur latern Ambla parki imeliselt – meie Ambla rahva jõulumatk „Laulu ja laternaga" on toimunud juba kolm aastat. Las latern valgustab meie kogukonda ja särab keset alevikku," lausus Kanarik.

Tänaseks on kokku kogutud pool „Laterna" püstitamiseks vajaminevast summast. Suurim toetaja on Järva vallavalitsus ja eraannetajana perearst Enn Sults. „Lisaks on paljud kohalikud inimesed toetanud algatust ilma, et me oleksime selleks suurt üleskutset või kampaaniat teinud. Aktiivne rahakogumise aeg algab õige pea, kui Ambla suveüritustel hakkame müüma annetuste kogumiseks meeneid," sõnas Kanarik. Kogu protsessiga saab end kursis hoida www.amblaselts.ee kodulehe kaudu. Ambla sambatükkide lugu on pälvinud rohket tähelepanu ja 4. mail viidi kolm kivitükki Maarjamäele, et oktoobris avataval muinsuskaitse ajalugu tutvustaval näitusel neid eksponeerida.

Järvamaa pärandi sihtkapital tunnustas EELK Järva-Madise Püha Matteuse kogudust Järvamaa kultuuripärandi säilitamise eest ja toetas 250 euroga Douglase kabeli ukse restaureerimist. Koguduse juhatuse esimehe Joel Roosi sõnul on kokku kogutud pool vajaminevast summast. Töödega alustatakse maikuu jooksul, et mitte lasta ukse seisundil veel kehvemaks minna. Paralleelselt kogutakse annetusi. renoveerimistöid saab teha just suvisel perioodil. Kui veel oodata, võib juhtuda, et juba on käes sügis ning protsess lükkub uude aastasse. „See uks on pikka aega olnud hooldamata, värv on pealt maha tulnud ja puit osaliselt juba pehkinud. Järele on andnud ka lengid, need on sisse vajunud ja uksed ei käi enam kõrvuti lahti, vaid üks käib teise peale. Seal on vaja ka lengidega tegeleda," ütles Roos.

„Põhimõtteliselt on protsess selline, et uks võetakse lahti, puhastatakse vanast värvist ära, parandatakse kõik need detailid, mis on pehkinud. Seejärel pannakse uuesti kokku ja värvitakse üle linaõlivärvidega, nii nagu see vanasti oli värvitud," selgitas Roos. Töid teeb Puidupoisid OÜ.

Joel Õispuul (Tallinna tehnikaülikool, tootearendus ja tootmistehnika (Msc); Stora Enso Eesti AS, elektri ja automaatika hooldusjuht) on väga laialdased teadmised tehnika valdkonnas, seda nii elektrist, automaatikast kui ka mehaanikast. Heaks näiteks selle kohta on Stora Ensos sooritatud magistritöö, mille tulemusena suurendas ta palgi sorteerimisliini töökindlust ning vähendas energia- ja hoolduskulusid. Ta on orienteeritud liini tootlikkuse ja seeläbi ettevõte kasumi suurendamisele. Samas on talle väga oluline ka energia kokkuhoid ja üldise ökoloogilise jalajälje vähendamine.

Õispuu on paljud teadmised kaasa võtnud koolist ja nende najal ennast iseseisvalt juurde koolitanud. Üheks näiteks selle kohta on projekt, kus ta pakkus välja masinnägemise kaamera kasutamise lahenduse ning viis selle ka ellu, omamata sel alal varasemat kogemust. Oma tööga saab Õispuu suurepäraselt hakkama. Ka vanemad kolleegid on ta hästi vastu võtnud ning tunnustavad tema võimet ühildada oma projektides uuendusmeelsus ja juba teada töötavad lahendused. Loodetavasti jätkab ta veel pikalt Imavere saeveski tehnikatiimis.