A. H. Tammsaare nimelise Järva valla kirjanduspreemia nominentideks on sel korral üheksa teost. Ettepanekuid preemia määramiseks võis teha igaüks. Järva vallaraamatukogu direktori Eleri Kangi sõnul on peamiselt esindatud romaanid – sealhulgas esimest korda ka üks graafiline romaan. „Et valik oleks mitmekesisem, lisandus nominentide sekka ka üks luule- ja üks novellikogu ning üks uurimuslik teos. Sel korral võtsime riski ja oleme lisanud nimekirja raamatu, mis ei ole praeguseks hetkeks veel füüsiliselt ilmunud, kuid üks žüriiliige on sellest katkeid kuulnud ja teab, et tegemist on hea teosega, mis rikastab nimekirja ja mille autor on nominatsiooni väärt,“ lisab Kang.
Üheksaliikmelisel žüriil on aega raamatutega tutvuda jaanuari keskpaigani. Lugemisega on juba alustatud. „Igaüks koostab oma pingerea, põhjendab esmalt endale oma valikuid ja jaanuari teises pooles ka teistele žüriiliikmetele. Siis arutame-vaidleme ja lõpuks jõuame otsusele, kellele kuulub au pälvida juba 49. Tammsaare kirjanduspreemia,“ selgitab Kang.
Kangi sõnul ei olnud valikut teha lihtne, kuid samas suuri takistusi ka ei tekkinud. „Kui mõnel varasemal aastal oli aasta lõpuks mõni teos juba tähesärasse tõusnud ja oli kindel, et see on ka Tammsaare kirjanduspreemia nominent, siis sel aastal oli selliseks teoseks võib-olla ainult Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast“. Teiste puhul oli võimalus kõigil. Kuid kuna žüriis on mitmeaastase kogemusega liikmeid päris mitu, oskavad nad lugedes juba ette kujutada, kas üks või teine teos on Tammsaare kirjanduspreemia nominendiks sobilik. Eks paari teose puhul oli ka veidi rohkem sõbralikku vaidlemist,“ ütleb Kang.
Kangi sõnul ta ainult preemia nimel romaani ei kirjutaks, kuid kui ta oleks kirjanik, oleks Tammsaare kirjanduspreemia nominatsiooni või preemia saamine talle suur asi. „Usun, et preemia nominendid ja laureaadid on samuti uhked, et on sellele kirjanduspreemiale nomineeritud või selle pälvinud. Tammsaare on ikkagi meie kirjandusloo suurnimi,“ arutleb ta.
A. H. Tammsaare nimelise Järva valla kirjanduspreemia nominendid 2026. aastal
- Reeli Reinaus romaaniga „Hiietantsijad“
- Kristi Küppar romaaniga „Viimane lusikas“
- Indrek Koff (ja Olena London) graafilise romaaniga „Ära oota midagi“
- Kairi Look romaaniga „Tantsi tolm põrandast“
- Andrus Kasemaa romaaniga „Minu kangelased“
- Mika Keränen teosega „Saunarahu“
- Aliis Aalmann novellikoguga „Kes aias“
- Maarja Vaino teosega „Viivi Luige elujõu poeetika“
- Mari-Liis Müürsepp luulekoguga „Keegi hingab“
Laureaat kuulutatakse välja 31. jaanuaril 2026 Albu rahvamajas kirjanduslikul oaasil, mis on üks eesti kirjanduse pidunädala sündmustest. 26.–31. jaanuarini toimuva Eesti suurima talvise kirjanduspeo sündmuste hulka kuuluvad kohtumised kirjanikega, kirjanduslik oaas, Tammsaare rahvamatk, seminar, konverents, võistulugemine, pidulik lipuheiskamine ja kirjanduslik jooga. „Kuna kirjanduse pidunädala läbiv teema on „Tõde ja õigus 100“, siis otsustasime, et kutsume raamatukogudesse Tammsaare kirjanduspreemia varasemaid nominente ja laureaate,“ ütleb Kang. Nii saab kohtuda näiteks Lauri Räpi, Gert Kiileri ja Elo Selirannaga.
49. kirjanduspreemia žüriisse kuuluvad Eleri Kang – Järva vallaraamatukogu direktor, Reelika Räim – SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja, Kaja Leidtorp – Ahula ja Albu raamatukoguhoidja, Arlet Palmiste – Piibe teatri asutaja, Arnika Tegelmann – Järva vallavalitsuse avalike suhete peaspetsialist, Karmen Velitschinsky – Eesti lastekirjanduse keskuse raamatukogu juhataja, Brit Keskra – raamatublogija, Annela Ojaste – Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor, Allika Jüris – Eesti piimandusmuuseumi peavarahoidja.
Foto: Villu Kangur ja 48. A. H. Tammsaare nimelise Järva valla kirjanduspreemia laureaat Lilli Luuk Kirjanduslikul oaasil 2025. aastal.