Isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab.

Elukohateates esitatakse ühe elukoha täpsed ja täielikud aadressiandmed. Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma kontaktandmed, näiteks e-posti aadressi, postkastinumbri, telefoni- või muu kontaktvahendi numbri või aadressi. Esitada saab ka lisa-aadressi juhul kui elatakse pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas.

Rahvastikuregistrisse kantud aadressid ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel.

Isikud, kes soovivad rahvastikuregistrisse kanda ühel ajal sama elukoha aadressi, võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Alaealise lapse elukoha registreerimisel tuleb esitada ka teise hooldusõigusliku vanema allkiri (teise vanema nõusolek võib olla ka vabas vormis kirjutatud ja allkirjastatud dokument). 

Erandit on võimalik teha juhul, kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse (Ukraina sõjapõgenikust alaealise lapse elukoht, link: PKS § 120 lg 3).

Kui isik ei ole ruumi omanik, tuleb lisada teatele koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist, näiteks üürilepingust, või ruumi omaniku luba (allkiri elukohateatel).

Kui inimene soovib registrisse kanda kaasomandis oleva ruumi aadressi, mille üks kaasomanikest ta ise ei ole, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku. Kui ruumi omanike vahel on kaasomandi kasutamise kokkulepe, lisatakse elukohateatele nõusoleku asemel kaasomanike kokkulepet tõendav dokument.

Täitke elukohateade trükitähtedega. Posti teel esitades tuleb elukohateatele juurde lisada koopia isikut tõendavast dokumendist. Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud, välja arvatud eestkostetavad. Kaasomandis oleva ruumi aadressandmete esitamiseks elukohateatel tuleb esitada kaasomanike või nende esindajate kirjalik nõusolek.

• Elukohateate blankett
• Notice of place of residence
• Elukohateate esitamise e-teenus

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Ruumi omanik saab vaadata Kinnistusraamatu andmetel temale kuuluvate kinnistute loetelu, mille aadress on registreeritud kellegi elukohaks rahvastikuregistris ja seejärel vaadata, kes on tema ruumi aadressile oma elukoha registreerinud isikud. Soovi korral saab esitada teenuses avalduse isikute aadresside lõpetamiseks.

Sisenemine toimub “Elukoht” alt, valides “Minu ruumi elanikud ja aadressi lõpetamine”. Kõigepealt kuvatakse teenuse esimene osa – “Ruumi registreeritud isikute päring omanikule”. Omanik saab vaadata, kes on tema ruumi aadressile elukoha registreerinud.

Nupule „Ruumi registreeritud isikud” vajutades avaneb ruumis elukoha registreerinud isikute loetelu. Soovides isikute elukoha aadressi lõpetada vajutab avaldaja „Alustan isikute aadresside lõpetamist” ja suundub teenuse teise ossa „Isikute aadresside lõpetamine”.

• Minu andmed rahvastikuregistris
• Minu ruumi elanikud ja aadressi lõpetamine

Hiljemalt ühe kuu jooksul alates lapse sündimise päevast tuleb lapsele nimi panna ehk sünd registreerida. Kui soovid esitada avaldust paberkandjal või kui elektroonilist avaldust ei ole võimalik esitada, siis pöördu oma elukoha valla- või linnavalitsusse – ka seal on võimalik lapse sündi registreerida. Lapsele nimepanekul kehtivad nimeseaduse kriteeriumid.

Eestis registreeritakse lapse sünd siis, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanem elab Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus. Lapse sündi ei registreerita Eestis, kui sünd on välisriigis juba registreeritud. Loe lapse sünni registreerimisest välisriigis

Sünni registreerimiseks peab lapse seaduslik esindaja esitama sellekohase avalduse ühe kuu jooksul alates lapse sündimise päevast. Sünni registreerib perekonnaseisuasutus 7 tööpäeva jooksul pärast sünni registreerimise avalduse kättesaamist. Kui lapse sünni registreerimise avaldust ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik õigeaegselt esitada, tuleb sellest teavitada seda perekonnaseisuasutust, kus soovid lapse sündi registreerida. Tähtaega saab pikendada kuni kahe kuuni alates lapse sündimise päevast.

Sünni registreerimiseks on kaks võimalust:

Samuti saad sünni registreerimise avaldust esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele

Kui laps on sündinud haiglas, saab lapse sünni registreerimise avalduse esitada e-rahvastikuregistris. Sünni saavad registreerida ka mitte abielus olevad vanemad.

Sünni registreerimiseks on vaja esitada järgmised dokumendid:

• Sünni registreerimise avaldus, mis täidetakse perekonnaseisuasutuses;
• meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta (juhul kui laps on sündinud haiglas, on meditsiiniline dokument lisatud rahvastikuregistrisse ning pabertõendit esitama ei pea);
• kunstliku viljastamise nõusolek, kui laps loetakse põlvnenuks nõusoleku andjast;
• vanemate isikut tõendavad dokumendid (kui vanemad on abielus, võib sündi registreerima tulla üks vanematest – sel juhul ei ole vaja teise vanema isikut tõendavat dokumenti esitada);
• abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse;
• kui sündi registreerib üks omavahel abielus olevatest vanematest, peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime sooviga;
• vajadusel isaduse omaksvõtu avaldus, mida saab esitada perekonnaseisuasutuses kohapeal või notariaalselt tõestatud vormis.

• Sünni registreerimise blankett
• Sünni registreerimise e-teenus
• Sünnitoetuse taotlemine
• Nime sobivuse kontrollimine
• Nime statistika päring
• Lapse sünni registeerimine (info Riigiportaalis)
• Sünni registeerimine (info Siseministeeriumi veebilehel)
• Isadus, isaduse tuvastamine ning isaduse omaksvõtt (info Riigiportaalis)
• Sünni registreerimise üksleht

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Alates 01.07.2019 vormistab tervishoiuteenuse osutaja ehk arst surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse seal automaatselt. Lahkunu lähedastel ei ole üldjuhul vaja enam perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida. Esmase surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja. Surmatõendi olemasolu on vajalik matmistoimingute korraldamiseks.

Erandjuhul registreeritakse surm Eesti perekonnaseisuasutuses, maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses. Need olukorrad on järgmised:

• inimene suri Eestis, kuid tervishoiutöötaja ei edastanud surma andmeid rahvastikuregistrisse ning andis surnu lähedasele paberil surmateatise;
• inimene suri välisriigis ja tema viimane elukoht oli Eestis või oli tal Eesti kodakondsus (NB! Surm ei tohi olla registreeritud välisriigis).

Sellisel erandjuhtumil võib avalduse esitada ükskõik millisele, maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele (Tallinna perekonnaseisuamet) seitsme päeva jooksul pärast inimese surma või tema surmast teadasaamist. Perekonnaseisuastus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest.

• Matusetoetuse taotlemine
• Surmainfo küsimine

• Abiellumisavalduse e-teenus
• Abiellumine (info Riigiportaalis)

• Abielu lahutamine (info Siseministeeriumi veebilehel)

Rahvastikuregistri andmete põhjal väljastatakse andmeid alates 01.01.2023:

Rahvastikuregistri väljavõtet väljastab ainult maakonna KOV ja selle eest tuleb tasuda riigilõivu. Tasuta saab andmeid vaadata e-rahvastikuregistri portaalis. Tava KOV-id rahvastikuregistri väljavõtteid ei väljasta.

Elukoha andmete väljavõtet (elukohatõendit) saab tasuta elukohajärgsest KOV-ist või riigilõivu eest maakonna KOV-ist (NB! kui maakonna KOV on elukohajärgne KOV, siis on elukohatõend tasuta). Tava KOV-id teise KOV-i elanikule elukoha andmeid ei väljasta.

Elanike nimekirja saab tasuta ruumi aadressijärgsest KOV-ist või e-rahvastikuregistrist. Maakonna KOV väljastab teises KOV-is asuva ruumi kohta elanike nimekirja riigilõivu eest. Tava KOV-id teises KOV-is asuva ruumi elanike nimekirja ei väljasta.

• Rahvastikuregistri väljavõtte blankett

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

E-postiga vorm tuleb digitaalselt allkirjastada ja saata info@jarvavald.ee

Rahvastikuregistri portaalis võimalik tellida korduvaid perekonnasündmuse (sünd, abielu, lahutus ja nime muutmine) tõendeid. See vajadus võib tekkida näiteks olukordades kui esmane tõend on kadunud ning seda on vaja kuhugi asutusse esitada või kui soovitakse võõrkeelset tõendit kasutamiseks välisriigis. 

• Korduva perekonnasündmuse tõendi väljastamise e-teenus
• Korduvad tõendid ja väljavõtted (info Siseministeeriumi veebilehel)

• Arhiivsete dokumentide väljastamine (info Siseministeeriumi veebilehel)

• Nime muutmisega seotud toimingud (info Siseministeeriumi veebilehel)

• Nime statistika päringu e-teenus

Isikukood on inimese soo ja sünniaja alusel moodustatud arv, mis võimaldab inimese üheselt kindlaks teha.

Isikukood koosneb 11 numbrist, millest esimene näitab inimese sugu ja kuus järgmist tema sünnikuupäeva. Neile järgnevad kolm numbrit on järjenumbrid ühel ja samal päeval sündinutele ning viimane on kontrollnumber, mis arvutatakse spetsiaalse valemi abil.

Isikukood antakse:

• Eestis sündinud lapsele tervishoiuasutuses või moodustatakse isikukood sünni registreerimise käigus perekonnaseisuasutuses, välisriigis sündinud lapsele moodustatakse isikukood koos sünnidokumendi rahvastikuregistrisse kandmisega;
• isikukoodita välisriigi kodanikule perekonnaseisuasutuses juhul, kui ta on osaline Eestis registreeritud perekonnasündmuses (näiteks abiellumise või lapse sünni korral);
• inimestele, kes omandavad Eestis elamisõiguse või asuvad Eestisse elama elamisloa alusel;
• inimestele, kes ei ela alaliselt Eestis, aga vajavad isikukoodi oma andmete kandmiseks Eesti riigi andmekogudesse (näiteks Maksu- ja Tolliameti, Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti jaoks).

Täitke isikukoodi taotlus trükitähtedega.

Isik peab isikukoodi andmise menetluseks isiklikult ametiasutusse kohale ilmuma, et ametnik saaks isiku enne isikukoodi moodustamist tuvastada.

• Kui inimene viibib Eestis ajutiselt, näiteks elab Lätis, aga töötab siin, saab ta esitada isikukoodi saamiseks taotluse lähimas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses kohapeal. Kui inimene ei saa taotlust Eestis esitada, võib ta seda teha välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.
• Euroopa Liidu kodanikud saavad esitada isikukoodi saamiseks taotluse elukohajärgses kohalikus omavalitsuses samaaegselt elukohateatega.
• Isikukoodi saamine ei anna õigust Eestis viibida, elada või töötada – need õigused peavad tulenema muudest seadusega ette nähtud alustest. Info Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse kohta

Isikukood loetakse inimesele antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse.

• Isikukoodi saamise taotluse blankett
• Välisriigist isikukoodi saamise taotluse blankett

Kohapeal: Järva valla teeninduskeskustes või -kohas   Tööaeg: E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00

• Sugulussuhete e-teenus

• Andmetele juurdepääsu piiramise e-teenus