Järva vallal on valminud uus teehoiukava aastateks 2026-2030. Eelnõu „Järva valla teehoiukava aastateks 2026–2030“ avalik väljapanek on perioodil 08.10.-14.11.2025. Ettepanekuid teehoiukava eelnõu kohta saab esitada kirjalikult 14. novembrini 2025, ettepanekud esitada e-posti aadressile info@jarvavald.ee või postiaadressile Pikk 56, Järva-Jaani alev, Järva vald, 73301 Järva maakond.
Järva valla teehoiukava aruanne ja sellega seotud lisad ning muud failid on leitavad siin: http://tinyurl.com/teehoiukava
Uue teehoiukava loomiseks viidi läbi hange, mille võitis ERC Konsulatsioonid OÜ. Järva valla teede peaspetsialist Aivar Lainjärve sõnul on kava koostamise eesmärk saada ülevaade teede hetke olukorrast, vajadustest ning paika panna tegevuste prioriteedid.
„See on suhteliselt samas suurusjärgus olnud kogu aeg, summas 500 000 eurot aastas,“ viitas Luule Kaal ERC Konsultatsioonid OÜst riigipoolsele toetusele Järva valla teede korrastamisel. Kaal on teede alal tegutsenud üle 30 aasta ning teinud mitmeid teehoiukavasid. Riigipoolsele toetusele lisandub valla osa, mis on hetkel 400 000 eurot. Vallapoolset osa on plaanis hakata suurendama 20 protsendi võrra aastas.
„Valla pindala on suur ja teedevõrk on Eesti mõistes suhteliselt pikk – üle 800 kilomeetri. Sellest 70% on kohalikud teed, 18% on erateed ja metsateid on 12%,“ selgitas Kaal. Teed jaotatakse ka kattega ja katteta teedeks. Järva vallas on 82% teedest katteta teed.
Analüüsi teostamiseks sõideti valla teed läbi. Välja arvatud need kohad, mis olid ligipääsmatud. Ei saanud mõõta ka neid teelõike, mis olid hästi lühikesed. Seal anti seisukorra hinnang visuaalse vaatlusena. „See, et on kruusatee, ei tähenda sugugi seda, et pind peaks olema kehvas seisukorras. Ka seal võib leida väga häid lõike,“ ütles Kaal. Kaalu sõnul on koondina Järva valla teedest väga heas seisukorras 11,5% teedest, halvas-väga halvas 47,9% ja ülejäänud jäävad rahulolu piiridesse.
Vaadati üle ka kergliiklusteed. „Need on üldjuhul väga heas või heas seisukorras, on mõned üksikud lühikesed jupid, mis on halvas või rahuldavas seisukohas,“ ütles Kaal. Kaal analüüsis ka teede märgistusi, kas kergliiklusteedel on märgitud, et tegemist on jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud teega. Lisaks uuriti sildade ja truupide seisukordasid.
Teede seisukorra parandamiseks oleks vaja lisarahastust. „Kui meil on endiselt 0,4 miljonit ehk 400 000 eurot aastaks, siis 30 aastase perioodi jooksul sisuliselt ei muutu midagi. Osad teed saavad paremaks, osad lagunevad, aga üldjoones olulist muutust ei tule,“ selgitas Kaal. „Selleks, et saada vähemalt rahuldava piirini, siis oleks vaja 0,8 miljonit ehk 800 000 eurot ehk sisuliselt kaks korda rohkem ja selleks, et saada 30 aastaga hea taseme piirile oleks vaja praktiliselt neli korda rohkem ehk 1,5 miljonit eurot,“ tõi ta välja. Remonttöid tuleks rakendada 265 teelõigul. Nende eeldatav maksumus kokku on 11,2 miljonit. Viieaastasel perioodil tähendaks see, et iga aasta oleks vaja keskmiselt 2,2 miljonit eurot, et korrastada 265 teelõiku.
Lisaks tee sisukorra hindamisele uuriti ka liiklussagedust. Loendust teostati 12 kohas, ülejäänud teedele anti hinnangulised väärtused. Kuna Kaal on tegelenud teede analüüsimisega aastaid, sai tuginetud ka enda kogemusele. Teostati ka lõikude prioritiseerimine. „See sõltub mitmest komponendist: missugune on seisukord, missugune on liiklussagedus, kas seal liiguvad ka kooli- ja muud bussid ning missugune on tee funktsioon. Need annavad kõik oma kaalu ja tekibki teetööde prioriteetsuse nimekiri,“ ütles Kaal. Kaalu sõnul on teede seisukord ja liiklus pidevas muutumises, mistõttu on mõistlik korraldada regulaarseid mõõtmisi ja uuringuid.
Kava on tutvustatud läbi kolme avaliku arutelu, mis on toimunud Imaveres, Aravetel ja Järva-Jaanis.