Hooldereform
1. juulist 2023 jõustunud hooldereform tähendab, et riik tuleb hoolduse eest maksmisel appi. Kui seni oli inimese katta olnud 100 protsenti hooldekodu kohatasust, siis alates 1. juulist 2023 jaguneb kohamaksumus teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Seda võib pidada üheks viimaste aastakümnete suurimaks, oodatumaks ja vajalikumaks reformiks sotsiaalvaldkonnas. Reformiga annab riik omavalitsustele lisaks nende tänasele rahalisele panusele täiendavad rahalised vahendid pikaajalise hoolduse korraldamiseks.
Hooldereform ei tähenda üksnes hooldekodukoha eest tasumist. Omavalitsused saavad riigi antud vahendeid kasutada nii hooldekodu teenuse kui koduse hoolduse korraldamiseks. Hoolekandes kehtiva põhimõtte kohaselt tuleb eelistada esmajärjekorras sellist abi, mis toetab inimese hakkama saamist oma kodus. Asutuspõhise hoolduse korraldamine on vajalik alles siis, kui kõrvalabi toel kodus elamine ei ole võimalik.
Inimeste osalus hooldekodukoha eest tasumisel väheneb
Riik katab edaspidi hoolduskulude osa, milleks on hooldekodu hoolduspersonali kulud. Inimese omaosaluseks jääb ülejäänu - majutus ja toitlustus hooldekodus ja muud isiklike vajadustega seotud kulud.
Omavalitsus aitab tasuda ka väiksema sissetulekuga inimese omaosalust.
Kui inimese sissetulek on keskmisest vanaduspensionist madalam (2023. aastal alla 636 euro), hüvitab omavalitsus puudujääva osa kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vaheni.
Sobiva hooldekodu saab inimene ise valida.
Kohatasud on hooldekodudes erinevad ja omavalitsusel võib olla hoolduskulude tasumisele seatud piirmäär. Piirmäär ei ole takistuseks hooldekodukoha leidmisel, kuid võib olla ebapiisav kõigis hooldekodudes hoolduskulude katmiseks ja tuleb arvestada täiendava tasumisega. Omavalitsuse piirmäärad ja hooldekodude kohatasu koos hoolduskulude suurusega on leitavad asutuste kodulehtedel.
Korduma kippuvad küsimused sotsiaalkindlustusameti veebilehel
Hooldereformi infoleht
Hoolduskulude tasumise piirmäärad
Kohalikel omavalitsustel on tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg (3) õigus kehtestada hoolduskulude tasumisele piirmäärad, mille kohta sotsiaalkindlustusameti 18.09.2023 seisuga kogutud andmed on koondatud lisatud tabelisse. Juhime tähelepanu, et omavalitsustel on õigus ka piirmäärasid muuta.
Järva Vallavalitsuse 28.06.2023 korralduse nr 340 „Üldhooldusteenust vahetult osutavate töötajate kulude tasumise piirmäära kehtestamine" kehtestati 1. juulist 2023 väljaspool isiku kodu ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamisel vahetult teenust osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude tasumise piirmääraks 710 eurot ühe teenuse saaja kohta kuus.
Hoolduskulude piirmäärad omavalitsustes | 15.03 KB | xlsx
Hoolduskulud ja hoolduskoha maksumus
Käesoleva tabeli eesmärk on ülevaate koondamine. Andmestik on esitatud 11.09.2023 seisuga. Tabelis kajastatud hinnad pärinevad omavalitsuste ja teenuseosutajate avalikelt kodulehtedelt. Osa kajastatud hindu on arvestuslikud (nt on ööpäevastest hindadest arvutatud kuuhinnad, II taseme hinnad on arvutatud keskmiseks, jms). Selliste arvutuste mõte on muuta teenuseosutajate hinnad võrreldavaks. Täpsema huvi korral ja hetkel kehtiva hinnakirja teadasaamiseks soovitame teil asutuse kodulehelt üle kontrollida või kontakteeruda teenuseosutajaga.
Hoolduskulud ja hoolduskoha maksumus | 57.95 KB | xlsx
Järva Vallavalitsuses nõustavad hooldusreformiga seotud küsimustes:
sotsiaalosakonna juhataja Natali Medvedev tel. 5127 480 või Natali.Medvedev@jarvavald.ee, sotsiaaltöö peaspetsialist Gerli Soondra (Imavere, Koigi, Järva-Jaani piirkond), tel. 5822 8027 või Gerli.Soondra@jarvavald.ee .