Kangrumäe külakultuuri edendamise seltsi eestvedamisel korraldatud maal elamise päev oli rikkaliku programmiga. Tegevust jätkus kogu perele ja erinevate huvidega inimestele. „Paljudes kohtades maal, kus elab 200–300 inimest, pole mitte midagi. On ainult elamine, aga meil on Aravetel kõik olemas: kool, lasteaed, kaks perearsti nimistut, apteek, kaks ketipoodi, lillepood. Meil on mitmeid iluteenuseid: maniküür, pediküür, massaaž, juuksur," nimetas seltsi juhatuse liige Marta Kondas mõned võimalused, mis teeb Aravetest suurepärase elupaiga. Ta lisab, et Aravetel on ka rikkalik kultuurielu, saab tantsida ja pilli mängida ning samuti on loodud mitmekülgsed võimalused sportida.

Maal elamise päev toimus 21. septembril, aga algas juba päev varem. 20. septembril juhatati Maal elamise päev sisse ühise leivateoga Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumis. Oma esimese leiva valmistas vallavanem Toomas Tammik. Leib rändas 21. septembri hommikul Aravete piirkonna uuele perekonnale, kes sümboolselt esindas kõiki uusi tulijaid, kes on omale viimase kolme aasta jooksul kodu rajanud Järva valda. Leivakoti võtsid vastu Mai ja Veiko Linnas ning nende laps Harald. 20. septembril toimusid ka kahe tehase külastused: Terasman OÜ ja Saint-Gobain Eesti AS.

21. septembri programm algas koogi ja kohviga. Järva vallavanem Toomas Tammik kõneles ettevõtlusest, kogukondadest, teedest, tuuleparkidest – kõigest, mis hetkel aktuaalne. Tantsudega esinesid Ruth Kaasiku juhendamisel emad lastega ja Vokiratas. Aravete koolimaja koridori vallutas Rebase talu 70 õunasordi näitus.

Avalikus varjumiskohas sai kohtuda Naiskodukaitsega, kes rääkis kriisivarudest. Mitmed nipid sobisid ka matkahuvilistele – näiteks, mis vahenditega vett puhastada. Aravete avalik varjumiskoht on mõeldud mitmesajale inimesele. „See on meie projekt: lauad, pingid, kõik need asjad," viitas Kangrumäe külakultuuri edendamise seltsi juhatuse liige Marta Kondas ühes suures ruumis näha olevatele esemetele. See pole aga ainus ruum, kuhu inimesed peavad vajadusel ära mahtuma. Kogu keldrikorrus pakub ulualust. „Magamiskotid said selle mõttega soetatud, et inimene tuleb oma kotiga, aga võib-olla kõigil ei ole seda kotti," tutvustas Kondas keldriruumis leiduvaid esmatarbevahendeid. Turvalisusest kõneles ka päästekomando, kes tegi suitsu sukeldumist ja aja peale sai riietuda tuletõrjuja riietesse.

Koolimaja ees seisis üks eriline buss – raamatukogubuss Krõõt. Lisaks oli veel üks buss, millega sai tuuritada mööda Aravete piirkonda. Ringkäiku pakkusid ka Kalvi Kirspuu ja Kai Vähter, kes tutvustasid huvilistele Aravete tänavakunsti projekte. Ja neid on siin mitmeid! Värvitud aknad, seinamaalid, kunstiga ehitud bussipaviljon. Värsked maalid olid perearst Enn Sultsist ja spordimees Leo Matikainenist. Sai ka perearstikeskust uudistada ja vajadusel esmaabi ning spordirahvalgi oli palju tegemist. Avatud oli Järva valla spordikeskus, Aravete jõujaam, Aravete krossirada, kardirada. Sai tutvuda ka Pilve pere krossiprojektiga. Uudistada karikaid ning tutvuda motopoega. 9-aastane Kaisa Pilv ja 5-aastane Devon Pilv on erinevatel võistlustel olnud mitmel korral esikolmikus. Jõujaam tõi kohale Erik Orgu, kes kõneles tervislikust toitumisest. Seiklushimulistele pakkus noortekeskus seiklusmängu.

Mägise aiandis ehtisid aiamajade ja kasvuhoonete seinasid Piibe teatri etenduse „Vaikuse saar" näitus. Võimas näitus oli ka Meie poe parklas. Aravete Agro tõi välja oma tehnika. Sai vaadata erinevaid kange ning kuulata lugusid, milleks mingi kang on ja kuidas masinat kasutatakse. Kõhutäite eest hoolitses Kaasiku kodukohvik, Kete kohvik ja Naiskodukaitse supikohvik. Avatud olid haridusasutused.

Osales 469 inimest.

 

Maal elamise päeva video.

Video autor: Marko Sirila.