Fibenol peab igas oma tootmisprotsessi etapis silmas jätkusuutlikkust ja keskkonnasõbralikkust ning on leidnud ainulaadse viisi puidu väärindamiseks. „Sellist tehast pole  kuskil mujal," ütles Fibenoli jätkusuutlikkuse valdkonna juht Katrin Jõgi Imaveres asuva tehase kohta. Fibenolis töötab ligi 60 inimest.

Fibenol kasvas välja Graanul Investi grupist, kus toonased omanikud nägid oma kogemusest, et madalakvaliteedilisele puidule ja puidujääkidele ei otsita kohapeal lisandväärtust, olenemata sellest, et tegu on väärtusliku sisendmaterjaliga. 2016–2017 reisis praegune arendusjuht Peep Pitk maailma teadus- ja arenduslaborites, et leida parim viis, kuidas madalakvaliteedilist puitu väärindada nii, et see saaks efektiivselt ja keskkonnasõbralikult kasutatud. Otsingud viisid ta kokku USA start-up ettevõttega, mille laboris oli olemas kriteeriumitele vastav tehnoloogia. Selle potentsiaali uskudes tehti otsus Sunburst-tehnoloogia skaleerimiseks demotehase tasemele. Lisaks õnnestus saada ka CBE toetus projekti osaliseks rahastamiseks. Imavere tehast hakati ehitama 2018. aastal, kui alguse sai „Sweetwoodsi" projekt, mille rahastus ulatus ligi 20 miljoni euroni.  Fibenoli demotehas valmis 2023. aasta sügisel ning 2024. aasta suvel oli selle ametlik avamine. Praegu on tegu ennekõike tootmisüksusega, kuid tulevikus tehakse just siin Imaveres erinevat arendustööd, näiteks katsetusi uute toormeliikidega.

Maagiat loob udupeen ekstruuder

Fibenoli Imavere tehase territooriumil ringi liikudes kohtab saepuruhunnikuid meenutavaid künkaid. See on tooraine, mis tuleb suuresti vineeritööstusest. Puidu mehaanilise väärindamise käigus (nt vineeritööstuses) lihvitakse märkimisväärne osa puidust maha. Need künkad ongi see mahalihvitud osa. Varasemalt pole selle materjaliga osatud muud teha kui toota pelleteid või suunata see otse põletusse. Fibenol nägi head võimalust anda Eesti lehtpuule kõrgem lisandväärtus.

„Ekstruuder, mis puidusektoris on vähe levinud lahendus, on meie innovatsiooni süda, mille abil lõhume sisendmaterjali algkomponentideks. Puit koosneb kolmest komponendist: ligniin, hemitselluloos ja tselluloos. Meil on olnud kontseptuaalne lähenemine, et väärindame kõik need kolm komponenti lõpptooteks," selgitas Jõgi. Ekstruuder laialdasemalt on tavaline tööstusmasin näiteks toidu- ja plastitööstuses. Hästi lihtsustatult on tegu just kui suure hakklihamasinaga. Töötlemisprotsess teeb saepurulaadsest sisendmaterjalist kakaokreemi-laadse massi. Ning kui puit on vedelaks tehtud, siis on võimalik puidumassist erinevad komponendid kätte saada. Ka paberitööstuses toimub puidu fraktsioneerimine, aga seal soovitakse puidust kätte saada peamiselt tselluloosi komponent. Puidus on umbes kolmandik ligniini, kolmandik hemitselluloosi ja kolmandik tselluloosi. See tähendab, et tselluloositööstus väärindab vaid ligi 1/3 puidust. Fibenoli tehases väärindatakse lõpptooteks üle 90 protsenti sisendist, ning allesjäänud osa suunatakse tehase energiatarbeks – raisku ei lähe siin midagi.

Teedest päikesekaitsekreemini

Puidu peale mõeldes seostub esmalt, et sellest saab teha mööblit ja paberit ning sellega saab ahju kütta. Kas närimiskummi võiks puidust teha? Või ravimeid? Või kasutada puitu näiteks teedeehituses materjalina? Viimast on Fibenol juba aidanudki teha. Järva vallas võib kohata sellisesid teid Imaveres Fibenoli tehase juures ning Koerus. Eestis leidub mitmeid lõike ka Tallinnas. Mujal maailmas kohtab Fibenoli ligniini sisaldavaid teid näiteks Lätis ja Skandinaaviamaades, aga ka Jaapanis. Pealtnäha ei saagi aru, et tegemist on kuidagi teistsuguse teega. „Kui asfalti maha pannakse, siis on tunda kerget puidulõhna," selgitas Jõgi.

„Ligniini kasutamisel on asfalditööstuses ka olulisi eeliseid," selgitas Jõgi. Tallinna tehnikaülikoolis on teede ja liikluse teadus- ja katselaboratoorium, kus on võimalik teha mitmesuguseid katseid. Seal on uuritud, kuidas roheasfalt erinevates kliimaoludes käitub ja ajale vastu peab. Laboris kuumutatakse, külmutatakse, rullitakse ja tehakse teematerjalidega erinevaid raskuskatseid. „Maanteedele ja tiheda liiklusega teedele tekivad roopad. Nende tekkele on ligniini sisaldav asfalt vastupidavam," ütles Jõgi. Kuigi ligniin on looduslik komponent, ei pea muretsema, et see hakkaks kohe teedes lagunema. Vastupidi – ligniin kaitseb asfalti ka vananemise eest ehk muudab teed vastupidavamaks pragunemisele ja deformeerumisele. Ka roheasfalt sisaldab praegu veel bituumenit, kuid ka sellele täieliku asendaja leidmisega tehakse jätkuvat teadustööd. Võrreldes bituumeniga on ligniinil kordades madalam süsiniku jalajälg, lisaks aitab ligniini kasutamine vähendada sõltumatust kolmandate riikide toorainest.

Teoreetiliselt on puidukeemiaga võimalik asendada ükskõik millist naftakeemiat ja mitte ainult. Puitu võib kasutada ka toidus, söödas ja kosmeetikas. Sellest saab valmistada toidunõusid, biolagunevaid prügikotte, pesemisvahendeid, soojustuspaneele jne. „Ligniin täidab puidus liimaine funktsiooni," selgitas Jõgi, et ligniini sisaldavad biolagunevad kotid on vastupidavamad kui tavalised biokotid. „Toidutööstuses on laialdaselt levinud carbon black'i sisaldavad musta värvi pakendimaterjalid, mis mõningate allikate järgi võivad soodustada vähi riski. Miks mitte kasutada hoopis ligniini, mis on looduslik," ütles ta. Ligniinil on looduslik UV-kaitse, mis tähendab, et ta on suurepärane komponent ka päikesekaitsevahendite ja kreemide tootmisel.

Jätkusuutlikkus on oluline igas tootmisprotsessi osas. Fibenolil on ka enda veekäitlusjaam. „Vett me ei raiska. Oma tootmise käigus tekkiva vee puhastame ära ja kasutame uuesti. Suudame isegi kuni 90 protsenti oma protsessiveest taaskasutada," ütles Jõgi.

Järgmiseks sammuks on Fibenolil tööstusliku tehase rajamine, selleks on olemas ka hoonestusõiguse leping Valmiera tööstuspargis Lätis. Imavere tehas jääb nii täna kui ka tulevikus täitma tootmisüksuse ja arendustehase rolli.