Saarde tuulepargi lähedal asuvas Kamali külas on järv. Selle peale vallajuhid ei mõelnudki, et tuulikud hakkavad järve veel peegelduma.

 

On valminud Järva valla eriplaneeringu selline tööversioon, mida saab avalikkusega jagada. Linnustiku ja nahkhiirte elupaigad on uuritud, tehtud on ka müramodelleerimised ja varjutuse hinnangud. Enamikul aladest on ära määratud eeldatavad tuulikute asukohad.

On kaks ala, kus seda pole tehtud. Ühel alal (TU 5) tuleb loodust täiendavalt uurida, teisel alal (TU 11) on arendajatel põrkuvad huvid ja nad ei saa kokkuleppele, kus tuulikud peaksid asuma. Seal sai otsustatud, et nad teevad detailse menetluse. „Praeguse eelnõu järgi, kui ametid selle kooskõlastavad ja inimeste tagasiside on positiivne, saab teistele aladele välja anda projekteerimistingimused, kuid nendel aladel (TU 5 ja TU 11) tuleb teha detailne lahendus, millega määratakse ära tuulikute asukohad," selgitas eriplaneeringu konsultant Heiki Kalberg firmast AB Artes Terrae OÜ.

„Valminud on eelnõu, mille põhjal leiame, et sellisel viisil on planeering elluviidav," lisas Kalberg. Eelnõule hakkavad paljud – riigiasutused ja need, kes on soovinud olla kaasatud ehk kohalik elanikkond nii füüsiliste isikute kui ka MTÜ-dena – andma tagasisidet, mille alusel tehakse täiendusi. „Arvamuse avaldamise etapi tulemusena võib muutuda tuulikute arv ja nende positsioonid (planeeringuga alustades oli neid üle 160, praegu 96). Planeering muutub seni, kuni ta kehtestatakse."

Osa alasid kadus menetluse käigus kaardilt ja sinna tuulikuid ei tule. Miks? „Seal elab keegi," põhjendas Kalberg, mõeldes mitte inimesi, vaid linde ja liblikaid. Uuriti eelkõige lindude ja nahkhiirte elupaiku. „Igalt poolt, kus me oleme tööd teinud, on Eesti looduse infosüsteemi EELIS kantud uusi liike, mis tähendab, et linnustiku-uurijad on kedagi leidnud. Seetõttu jäävad alad väiksemaks," selgitas Kalberg ja lisas, et kuna kogu Eestis on tuuleenergia buum, on uurijatel tööd palju.

Paralleelselt Järva valla eriplaneeringu koostamisega viiakse läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine ehk lühidalt KSH, mille eesmärk on tagada keskkonnakaalutluste arvestamine planeeringu koostamisel. Tuuleparkide eriplaneeringute puhul on KSH ülesanne aidata otsustada, kuhu üldse tuulikuid saab ilma olulist keskkonnamõju põhjustamata rajada. Tuuleparkide puhul on nii inim- kui ka looduskeskkonna olulise ebasoodsa mõju vältimiseks esmase tähtsusega hea asukohavalik. Selleks tuleb tuulepargid kavandada väljaspoole alasid, kus esinevad tundlikud looduskooslused, sh tuulikute suhtes tundlike liikide leiukohad. Esmatähtis on vältida just selliste liikide leiukohti, kelle elupaiku on säilinud väga vähe (nt must-toonekurg) või kes on tuulikute suhtes eriti tundlikud (nt nahkhiired).

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise juhtekspert Piret Toonpere osaühingust Lemma selgitas, et tegemaks kindlaks, kus paiknevad tuulikute suhtes tundlike liikide elupaigad, korjati kokku piirkonna kohta seni tehtud vaatlusandmed. Näiteks väga haruldaste linnuliikide pesasid seiratakse riikliku seire käigus pea igal aastal alates nende leidmisest ja seireandmetest on võimalik teada saada, kas pesad on olnud asustatud ja vastava liigi kaitse tagamiseks olulised või on vastav pesapaik olnud juba aastaid kasutusest väljas.

Kuna kõik väärtuslikud elupaigad ei pruugi olla eelnevalt teada, viidi hinnatavatel aladel 2023. aasta suvel läbi ka haudelinnustiku punktloendus, mille alusel kaardistati kaitsealuste linnuliikide elupaigad. Samuti kaardistati kooslused, mis oma iseloomult nii linnustikule kui ka muule elustikule kõrgema väärtusega (vanad loodusmetsad, märgalad). „Huvitavamate leidudena avastati uus kanakullipesa koos poegadega (II kaitsekategooria liik), samuti leiti 2023. uus merikotkapesa Järva vallas ja kaks uut väike-konnakotka (I kaitsekategooria liik) pesa Järva vallaga piirneval Türi valla territooriumil," rääkis Toonpere.

Linnustiku andmete alusel on KSH aruandes antud soovitus esialgu hindamisel olnud 13 alast kolm tuulepargi asukohana välistada ja mitmete teiste puhul alade ulatust vähendada. „Hindamisel ilmnes, et need alad jäid Eestis väga haruldaste must-toonekure, merikotka ja väike-konnakotka elupaikade vahele. Tuulikute püstitamisel poleks need alad neile liikidele enam sobilikud elupaigad, samuti tekiks kokkupõrke oht tuulikutega," lisas Toonpere.

Potentsiaalselt sobilike alade nahkhiirte populatsiooni kaardistati metsaandmete ja toitumiseks kasutatavate veekogude paiknemise alusel. Samuti viidi neil aladel läbi nahkhiirte detektorvaatlusi. Kaardistati nahkhiirtele olulised piirkonnad (nt jõgede puhveralad), mille ulatuses siis ka tuulealade piire täpsustati. Samuti seati tingimus, et enne tuulepargi rajamist tuleb kõigil aladel läbi viia veel täpsem nahkhiirte uuring, mille alusel tuleb tuulikute töötamistingimusi teatud ajaperioodideks täpsustada.

Tuulikute kavandamiseks võeti kokku ka taimestikualane info. Ilmnes, et mõnel alal on taimestiku uuritus väga hea ja olemas on värsked andmed nii kaitsealuste taimeliikide kui ka väärtuslike taimekoosluste esinemise kohta. „Selliste alade puhul töötati välja tuulikute paigutuslahendus, mille puhul kaitsealuste taimeliikide leiukohad ja väärtuslikud kooslused säilivad," ütles Toonpere.

Esines ka alasid, mille kohta taimestiku andmeid oli vähem. Nende puhul välistati potentsiaalselt kõrgema väärtusega koosluseosad ning seati tingimus viia tuulepargi ehitusaladel läbi taimestiku inventuur. See võimaldab projekteerimisel tuuliku või taristu asukohta täpsustada või rakendada muid meetmeid taimestikule olulise mõju vältimiseks (nt ümberistutamine, kaablite paigaldamine kinnisel meetodil vms).

 

 

 

Kommentaar

Triin Tippi

arendus- ja majandusosakonna juhataja

2022. aasta augustis algatas Järva vallavolikogu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks. Eriplaneeringuala esimene (suurusega umbes 470 km²) osa hõlmab endas Imavere ja Koigi piirkondasid, osaliselt ka Koeru ja Kareda piirkondasid; eriplaneeringuala teine osa (suurusega ca 114 km²) hõlmab valla põhjaosas asuvaid Reinevere, Roosna, Jõgisoo, Rava, Raka ja Kurisoo külade halduspiire.

Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine ja avalikud arutelud toimusid 2023. aasta aprillist juunini. Pärast seda on vallavalitsus, eriplaneeringu konsultant AB Artes Terrae OÜ ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande koostaja Lemma OÜ koos arendajatega (Järva valla eriplaneeringul on kuus arendajat ehk huvitatud isikut) tegelenud eriplaneeringu lahenduse väljatöötamisega. Tehtud on ka erinevaid keskkonnauuringuid.

Vahepeal muutus ka planeerimisseadus – kui eriplaneeringu algatamisel oli teada, et planeering on kaheetapiline, siis nüüd võib eriplaneeringut koostada nii täpselt, et tuulikud saab püsti panna mitte detailplaneeringu menetluse, vaid projekteerimistingimustega.

Lähinädalatel esitame planeeringulahenduse kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks ministeeriumidesse ja ametitesse, samuti küsime arvamust kõigilt, kes seda avaldada soovivad (toimuvad ka avalikud arutelud, millest me piisavalt varakult ette teatame). Planeeringus kavandatakse üle 250 meetri kõrguseid tuulikuid, mis tähendab, et mõjualasse jäävad kõik kavandatavatest tuulikutest kuni kolme kilomeetri raadiuses asuvad kinnistud. Nende kinnistute omanikele läheb valla poolt eraldi teade arvamuse küsimiseks.

Täpsematest kuupäevadest anname märku vallalehes, valla kodulehel ja sotsiaalmeedias (lisaks maakonnalehes teatena). Planeeringulahendus on varsti tutvumiseks Järva valla kodulehel https://jarvavald.ee/eriplaneeringud.