Rääkisime Järva vallast pärit Bert Tippiga jooksmisest. Tippi on käinud Koeru keskkoolis ja leiab endiselt tee oma sünnikodu radadele. Ta esindab Järva valda valdade suve- ja talimängudel jooksmises või suusatamises. Ta on murdmaasuusatamise treener ja Haabneeme kooli õpetaja. Lisaks annab ta treeninguid jooksuharrastajatele. Tippi on lõpetanud Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna (tolleaegne nimi).

TEMPOST OLULISEM ON REGULAARSUS

Tippi sõnul sobib jooksmine kõigile, kellel ei ole selleks vastunäidustusi. Kui pole välja kujunenud haigusi või vaegusi, mis takistaksid jooksusammu tegemist, pole ka piiranguid. „Kõige suurem oht on, et see võib meeldima hakata. Siis on vaja hirmus palju erinevad ja värvilisi jalanõusid soetada ning end igale võimalikule jooksuvõistlusele kirja panna. See oht on kõige suurem," ütles ta. Ta soovitab alustada kas või kõndimisest ning järk-järgult jooksmise osakaalu suurendada. „Alustada saab ka nii, et jooksed ühe minuti korraga ning siis teed jälle kõnnipausi vahele. Ja nii aina enam viid kaalukausi jooksu poole üle," soovitas ta. Näiteks teed vaheldumisi viis minutit kõndi ja üks minut jooksu 30 minuti vältel.

„Jooksmine ja sellele vajadusel kõnnipauside lisamine on treeninguna väga odav ning lihtne viis, kuidas üldse pihta hakata. Tõuse toolilt, pane vähegi mugavamad riided või jalanõud selga-jalga ning oled valmis," lisas ta. Tippi sõnul on kõige raskem esimene samm, et saaks diivanilt püsti ja uksest välja. Sealt võiks jõuda selleni, et jaksad joosta 10–15 minutit järjest ning lisad sellele tempokat kõndi 10–15 minutit. Järgmiseks sammuks on rahulik jooks, mida suudetakse teha 30 minutit järjest ja siis 40 minutit jne.

Alustades tuleks valida jõukohane tempo ning mitte end teistega võrrelda. „Pane väike eesmärk igaks päevaks ja vii see täide," soovitas Tippi. Eesmärgiks võib olla nii aeg kui ka vahemaa. Näiteks 20 minutit, 30 minutit või 2 kilomeetrit, 3 kilomeetrit. „Alustades on kõige olulisem regulaarsus, mitte tempo," ütles ta.

LIIGU NII, ET OLEKS MÕNUS

Tippi soovitab lapsed trenni panna, et soodustada nende mitmekülgset arengut ja võimaldada lapsele motiveerivat keskkonda. Pädev ja asjatundlik treener oskab noore arengut õigesti suunata ja toetada. „Kui rääkida täiskasvanutest, arvan, et alustades ei ole vaja treenereid otsida. Esimesed sammud saab teha ise. Kui hakkab tunduma, et kuskil maal tuleb n-ö sein ette, võib abi küsida treenerilt," lausus ta. Abi saab ka sordikellast ja telefoni rakenduste virtuaaltreeneritest. Jõudes juba teise või kolmanda võistluseni ja soovides enda tulemusi parandama hakata, võiks Tippi sõnul juhendaja abi kasutada. „Enda tervise eest hoolt kandes ei ole otseselt treenerit tarvis – liigu nii, et oleks mõnus," ütles Tippi.

KEHA PÜSTI, VAADE ETTE, JALG KEHA ALLA

Tippi sõnul on täiskasvanutel mingisugune liigutusmuster juba ammu välja kujunenud ning seda lõhkuda või muuta pole lihtne. „Küll aga saab väiksemaid aspekte kehaasendis ja sammus korrigeerida, et jooksmine oleks säästlikum nii kehale kui ka vaimule. Täpsemaid tehnikajuhiseid peab andma juba keegi, kes sinu jooksu kõrvalt näeb," lausus Tippi. Ta soovitab lasta ennast filmida, et näha enda jooksusammu. Lihtsad märksõnad oleksid: keha püsti, vaade ette, jalg keha alla. Seetõttu soovitab ta kooliealised lapsed treeningule suunata, et liigutusmustrid kujuneksid välja ajal, kui seda on võimalik hästi mõjutada.

JALANÕUD ON OLULISEMAD KUI RIIDED

Alustamisel ei ole riided või jalanõud määravad. Oluline on tahe. Õige varustuse soetamine sõltub ka sellest, kui sageli, millisel pinnasel ja kui pikalt korraga joostakse. „Selles osas tasub nõu pidada spetsialistidega, kes soovitavad õiget varustust. Eelkõige pean siin silmas jalanõusid. Nendest sõltub jalgade tervis päris palju," ütles ta. Korralike jalanõude peale võiks kindlasti mõelda siis, kui jooksmine toimub 3–4 korral nädalas ja vähemalt 20–30 minutit järjest. Riietuda tasub mugavatesse rõivastesse, milles tunned ennast hästi.

KÕIGE OLULISEM HARJUTUS ON PEAS

„Kõige tähtsamad harjutused on enda peas. Tuleb sisendada endale, et ma ei jäta täna trenni vahele. Leian endale kas või paarkümmend minutit ja teen oma tiiru ära," ütles Tippi. Konkreetseid harjutusi jooksule eelnema ega järgnema ei pea, aga võimlemine nii enne kui ka pärast võib olla. Tähtis, et jooks algaks natuke rahulikumas tempos, kui see põhiosas on. Jooksuringidele oleks mõistlik lisada lihaskonnale mõeldud jõuharjutusi. Selleks võib kasutada nii rühmatreeninguid, jõusaali või üldfüüsilist tööd. Täpselt nii, kuidas kellelegi meeldib.