Toetused jagunevad Järva vallas toimetuleku soodustamiseks makstavateks toetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.

Toimetuleku soodustamiseks makstavad toetused on:

1) Koolieelse lasteasutuse vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha toetus

Toetus määratakse Järva valla koolieelse lasteasutuse vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha katmiseks. Toetusele on õigus perekonnal, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla riiklikult kehtestatud täisealise isiku kahekordse toimetulekupiiri. Toetuse suurus on vanema poolt kaetava osa määrast ja toiduraha kulust 60%.

Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus koos jooksval kuul tasumisele kuuluva kuludokumendiga hiljemalt kuu 20. kuupäevaks (täidetav vorm SIIN). Vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha võlgnevus ei kuulu katmisele antud toetuse raames.

2) Täiendav sotsiaaltoetus

Toetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida makstakse sotsiaalse erivajadusega, sissetuleku kaotanud, õnnetuse või muu erakorralise asjaolu tõttu raskesse olukorda sattunud isikule või perekonnale. Toetusele on õigus taotlejal, kelle eelmise kuu netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb pärast eluasemekulude tasumist alla riiklikult kehtestatud täisealise isiku kahekordse toimetulekupiiri (300 eurot).

Toetuse piirmäärad ühele taotlejale kalendriaastas on:
 1) abivahendi ostmisel või laenutamisel omaosaluse osaliseks hüvitamiseks kuni 50% abivahendi hinnast, kuid mitte rohkem kui 307 eurot;
 2) retseptiravimite ostu hüvitamiseks kuni 307 eurot;
 3) toimetuleku tagamiseks kuni 200 eurot;
 

Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega (täidetav vorm SIIN). Toetuse määramisel võetakse arvesse toetuse taotlemisele eelneva kolme kuu kuludokumendid. Toetust ei määrata võlgnevuste hüvitamiseks (kommunaalkulude, krediisiasutuste ees võlgnevused  jms).

Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:

1) Sünnitoetus I osa 450 eurot ja II osa 200 eurot

Toetus määratakse tingimusel, et toetuse taotlemise avalduse esitamise hetkel on ühe lapsevanema ja lapse, kelle eest sünnitoetust taotletakse, elukohana rahvastikuregistrisse kantud Järva vald. Toetus makstakse kahes osas (esimene osa 450 eurot ja teine osa 200 eurot).

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord järgi on sünni puhul vaja esitada:

Toetuse taotlemise avaldus (ühekordne) esitatakse ametiasutusele kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates (täidetav vorm SIIN).

• Toetust saab juhul kui sama lapse sünni puhul ei ole eelnevalt ükski teine omavalitsusüksus sünnitoetust maksnud.

Toetus makstakse kahes osas:

• Toetuse esimene osa makstakse välja avalduse alusel.
• Toetuse teine osa makstakse välja kümne tööpäeva jooksul lapse ühe aasta vanuseks saamisest arvates.

Toetuse teine osa makstakse välja juhul, kui lapse kohta on määratud sünnitoetuse esimene osa ja kui laps ning vähemalt üks lapsevanem on rahvastikuregistri andmetel elanud katkematult Järva vallas sünnitoetuse esimese osa määramisest arvates.

Mitmike sünni puhul määratakse toetus iga sündinud lapse eest.

2) Esimest korda kooli mineva lapse toetus 200 eurot

Toetus määratakse tingimusel, et taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel Järva valla elanikud, laps on asunud esimest korda õppima üldhariduskooli esimesse klassi ja ta on kantud õppurina Eesti Hariduse Infosüsteemi.

Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus kolme kuu jooksul lapse õppima asumisest arvates (täidetav vorm SIIN).

3) Matusetoetus 250 eurot

Matusetoetus on matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks matusekorraldajale makstav ühekordne sotsiaaltoetus.

Matuse korraldaja on isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud. Matusetoetust makstakse isiku surma kuupäeval kehtivas määras. Matusetoetust on võimalik üldjuhul taotleda kuni kolme kuu jooksul pärast surmakande koostamist. Matusetoetust makstakse üks kord lahkunu kohta.

Matusetoetuse saamiseks esitab matusekorraldaja ametiasutusele kirjaliku taotluse (täidetav vorm SIIN), milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ja pangakonto number. Taotlusele lisatakse lahkunu surmatõend. Matusetoetust on õigus saada isiku eest, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris oli surma hetkel Järva vald.

4) Erakorraline toetus

Erakorralise toetuse määramise aluseks on eelkõige isiku või perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine. Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus (täidetav vorm SIIN).

5) Puudega lapse hooldajatoetus

Osaline hooldusvajadus 75 eurot, pidev hooldusvajadus 100 eurot.

Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus kuni 17-aastase (k.a) puudega lapse hooldamise eest. Hooldajatoetus määratakse isikule (edaspidi hooldaja), kelle enda elukoht ja puudega lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Järva vald ning kes ei saa tööle asuda puudega lapse hooldamise tõttu. Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus (täidetav vorm SIIN), milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ning pangakonto number.

 (4) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) otsus lapsele puude määramise kohta;
 2) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan.

Ametiasutusel on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente. Hooldusvajadus on puudega lapse osaline või pidev kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus. Ametiasutus selgitab välja puudega lapse hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.

Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:

 1) lapsele määratud puude lõpptähtajani;
 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba.

Hooldajatoetus määratakse perekonna ühele liikmele järgmiselt:
 1) osalise hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 75% hooldajatoetuse määrast (75 eurot);
 2) pideva hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 100% hooldajatoetuse määrast (100 eurot).

Hooldajatoetust ei määrata:

 1) taotlejale, kes töötab;
 2) taotlejale, kellel on puue;
 3) kui lapse hooldamine on tagatud teiste sotsiaal- või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

Erandkorras võib määrata hooldajatoetuse isikule, kui lapse suhtes on hooldajal olenemata teiste sotsiaal- või haridusteenuste osutamisest osaline või pidev hoolduskoormus.

Puudega lapse hooldajatoetus makstakse välja vallavalitsuse haldusakti alusel toetuse määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:

 1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;
 2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsusüksusesse;
 3) puudega lapse 18-aastaseks saamisel.

6) Täisealise isiku hooldajatoetus

Osaline hooldusvajadus 52,50 eurot, pidev hooldusvajadus 70 eurot.

Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus raske või sügava puudega täisealise isiku hooldamise eest. Hooldajatoetust on õigus saada isikul, kelle vallavalitsuse on määranud puudega täisealise isiku hooldajaks, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused:

  1) hooldatav vajab oma vaimse või füüsilise seisundi tõttu igapäevast kõrvalabi ja järelevalvet;
  2) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.

Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus (täidetav vorm SIIN), milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ning pangakonto number. Taotlusele lisatakse hooldaja määramise haldusakt.

Hooldajatoetust makstakse kuni hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpuni vastavalt hooldaja määramise haldusaktis sätestatud hooldusvajadusele järgmiselt:
 1) osalise hooldusvajaduse korral on toetus 75% täisealise isiku hooldajatoetuse määrast (52,50 eurot);
 2) pideva hooldusvajaduse korral on toetus 100% täisealise isiku hooldajatoetuse määrast (70 eurot).

Hooldajatoetust ei määrata, kui taotlus ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.

Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on  240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

Toetuse taotlemiseks:

• Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
• Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.
• Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
    1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
    2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
    3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
•  Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:
    1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel;
    2)  Jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulud.
• Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: üür; korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu; korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; elektrienergia tarbimisega seotud kulu; majapidamisgaasi maksumus; maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; hoonekindlustuse kulu; olmejäätmete veo tasu.
• Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes esitatud loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:
    1) kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
    2) sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
    3) väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

 

Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat.

 

• Loe toimetulekutoetusest lähemalt  Sotsiaalministeeriumi lehelt.
• Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega.
• Eluasemekulude piirmäärad on kehtestatud eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel.