Järva vald pakub 2024. aasta lõpuni riikliku vaimse tervise teenuse (sotsiaalkaitseministri 07.02.2024 määrus nr 5) toel psühholoogilist ja psühhosotsiaalset abi Järva valla elanikele.

 

Toetus anti eesmärgiga parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuste pakkumist, et seeläbi toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.

 

Teenused on avatud nii lastele kui täiskasvanutele, kes tunnevad, et vajavad psühholoogilist tuge ja toetust igapäevaelus toimetulekuks. Teenusele saab registreeruda otse teenusepakkujaga ühendust võttes, eelnev suunamiskiri selleks vajalik ei ole. Teenuseosutajaga kokku leppides on teenust võimalik pakkuda ka mobiilse teenusena Järva valla teeninduskeskustes kui ka sobivates ruumides valla allasutustes, inimeste kodudes või ka teenuseosutaja ruumides.

 

Psühhosotsiaalset heaolu toetav nõustamine on suunatud iseenda isiksuse, suhete, elusündmuste ja elumuutustega seotud probleemidega tegelemisele. Individuaalse nõustamise käigus tegeletakse ka kergemate psüühiliste häiretega nagu depressiivne meeleolu, ärevus, foobia.

 

 

Vaimse tervise kriisinõustamine on lühiajaline psühholoogiline abi inimesele, Kui inimene vajab kogetud kuriteo või vägivalla mõjudest taastumiseks professionaalset psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, on tal võimalus saada traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi.

 

Millal võiks abi olla kriisiabi nõustamisest?

• teravad kriisid - õnnetusjuhtumid, surmad, vägivaldne peretüli, kaotus, lein jne

• elukriisid – lahutus, perekonfliktid, tööstress, emotsionaalne toimetulek 

• vaimse tervise seisundid – krooniline ülekoormatus, stress, töökaotusega kaasnev masendus, suitsiidmõtted, depressiivsus.

 

 

Perenõustamine aitab ära tunda peresiseseid suhteid, väljakujunenud käitumismustreid, analüüsida pere tugevusi ja toimetulekuviise. Koos nõustajaga saab üles leida olemasolevad ressursid ja viia läbi muutusi paremaks suhtlemiseks ning koostoimimiseks.

Perenõustamine kui pere- või paariteraapia suunab probleemidele, mis suhetes oma lähedaste ning teiste oluliste inimestega võivad tekkida, süsteemselt lahendust leidma. Tavapäraselt keskendub perenõustamine pereliikmete omavahelise suhtlemise ja suhete viisile ning kvaliteedile, pere arengukriisidele, nendega toimetulekule ja perekonnast saadava toetuse suurenemisele.

 

 

Pereteraapia on psühholoogilise nõustamise (psühhoteraapia) tüüp, mis aitab pereliikmetel parandada suhtlemist ja lahendada konflikte.  Pereteraapia võimaldab pereliikmetel väljendada oma raskeid tundeid turvalises keskkonnas, õppida tundma teiste pereliikmete kogemusi ja arusaamasid, saada teadlikuks teiste vajadustest, leida peres olemasolevaid ressursse ning seeläbi luua muutus oma suhetes ja elus tervikuna. Pereteraapia sobib nii kriisisituatsioonis kui ka pikemaajaliselt väljakujunenud probleemide lahendamisel.

 

 

Kogemusnõustamine on sarnase kogemusega inimeste teadmiste ja kogemuste vahetus ja/või nõustamine, mille käigus pakutakse üksteisele emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge. Kogemusnõustamise keskmes on inimesest aru saamine läbi kogemuse, emotsionaalse ja psühholoogilise valu. Kogemusnõustaja võtab inimest sellisena, nagu ta on, toetades teda tervenemisprotsessis ja aidates tal suuremates süsteemides kohaneda. Kogemusnõustamine põhineb vastastikusel toetusel ja usaldusel, jagatud vastutusel ja ühisel arusaamal, mis on mõlemale kasutoov.

 

 

Mänguteraapia on teraapiasuund, mis kasutab lapse aitamiseks tema jaoks kõige loomulikumat tegevust – mängu. Mäng soodustab universaalsete õppimisoskuste väljaarendamist, arendab loovust ja kujutlusvõimet. Lisaks tekitab mäng ka rõõmu ning heaolutunnet, mis omakorda toetab lapse vaimset tervist ja enesehinnangut. See meetod aitab lapsel mängu kaudu mõista oma tundeid ja väljendada emotsioone. Laps õpib ennast austama, kontrollima oma emotsioone, aktsepteerima ja vastutustundlikult väljendama oma tundeid, võtma vastutust ning olema loov probleemsetes olukordades. Mänguteraapia on teraapiasuund 3 – 16 aastastele lastele.