Head inimesed
Tähistame täna Eesti Vabariigi 108. sünnipäeva ajaloolises majas, kunagises mõisa tõllakuuris. Kui mõisate aeg sai läbi ja mõisasüdamed võõrandati, ehitati see ümber tuletõrjeseltsi majaks. Viimase suure sõja ajal 85 aastat tagasi põletati maha kogu Päinurme küla keskus, mis seisis ahervaremetes 1958. aastani, mil õpetaja ja raamatkogu juhataja Ottilie Kadak kutsus külarahvast üles rahvamaja taastama. Et see maja on püsinud ja nüüd selline välja näeb, on suuresti ka ühe teise naise, Lea Traksi teene. Kui poleks olnud tema kirjutatud projekte, poleks vallavalitsusel olnud läinud aastal midagi kogukonnakeskuseks renoveerida. Nüüd toob see maja jätkuvalt rõõmu kõigile piirkonna elanikele.
Ettevõtlikke ja tulevikku vaatavaid inimesi on siinkandis elanud varemgi. Võime siinsamas lähedal asuvat Vaali küla julgelt pidada Eesti omariikluse hälliks, sest 1905. aastal kandus mõte ajada asju oma rahvaga eesotsas ka Järvamaale, kus uutele tuultele olid kõige vastuvõtlikumad Vaali ja Päinurme kandi mehed.
Vaalis Palsu tallu kogunenud rahvas arutles korduvalt Eesti riigi iseseisvumise võimaluste üle. Palsu peremees Mart Jürman ja tema poeg Voldemar olid Eesti iseseisvuse ühed eestvedajad.
Valmis maareformiseadus. Kehtestati kaitseseadus. Koostati igati läbimõeldud Vabariigi Põhiseadus, mis käsitles kohut, kooli ja kultuuri. Otsustati, et kui Tallinnas ja Tartus Eesti Vabariiki välja ei kuulutata, tuleb seda teha endal. Enam kui 120 aastat tagasi, 1905. aasta detsembri algul kuulutatigi Vaali külas välja Eesti Vabariik.
Kahjuks lõppes päris esimese Eesti Vabariigi lugu veriselt: selle algatajad tapeti karistussalklaste poolt ilma kohtuta, Mart Jürmani palvel vabastati vaid tema noorem poeg August, sest tal oli eluaastaid vaid 18.
Üle noatera pääsenud August Jürman kandis aga oma isa ja venna ideed Eesti Vabariigist edasi – ta oli üks neist, kes 23. veebruaril 1918. aastal kuulutasid Pärnus välja Eesti iseseisvuse veel enne, kui seda suudeti teha Tallinnas.
Kunagi Vaali vallakooli lõpetanud poisist sai esimese viie riigikogu koosseisu liige, teise koosseisu aseesimees, teedeminister, põllutöö- ja majandusminister ning siseminister.
Siseminister August Jürman ütles 1940. aastal oma vabariigi aastapäeva kõnes muuhulgas: „Kuid nurisemine raskuste pärast ei aita, ja seda ei maksa meil teha, kuna teame, et need on väikesed selle kõrval, mis teised rahvad peavad läbi elama.“
Tema sõnad sobivad ka tänasesse päeva. Neli aastat tagasi algas Eesti Vabariigi sünnipäeva hommik uudisega, et Venemaa alustas sõda iseseisva Ukraina riigi vastu. NELI AASTAT TAGASI. Sai selgeks, et vabadus ei ole iseenesest mõistetav. Püüame oma igapäevaelu edasi elada, aga kusagil kuklas kummitab mõte: milline on see maailma, kuhu meie lapsed sünnivad?
Pole siis ime, et Eesis ja ka Järva vallas sünnib iga aastaga üha vähem lapsi – oleme üks osa Eestist. Riigil tervikuna annaks aga nii mõndagi ära teha.
Eestis on tekkinud uutmoodi jälgimisühiskond. Pean silmas seda, et inimesed peavad jälgima elektri börsihindu, kas panna täna nõudepesu- või pesumasin tööle hommikul, õhtul või lükata see homsesse või veeta õhtu hoopiski küünlavalgel. Enam ei saa osta turvalist või vajadustele vastavat autot, vaid tuleb jälgida auto registreerimistasu ja aastamaksu suurust. Toidupoodides jälgid ainult kollaseid hinnasilte jne. Inimestelt on ära võetud rahulik ja stabiilne elukeskkond teha vabalt oma valikuid. Kes tahab tänapäeval toime tulla, peab jälgima, mida ja kuidas ta teeb. Riik peab aga pakkuma stabiilset elukeskkonda.
Oleme tulevikku vaadates optimistlikud. Projekte, mida ette valmistame, on mitmeid, kõigil eesmärk pidurdada negatiivseid trende, näiteks rahvaarvu kahanemist maapiirkonnas.
Kui me ei mõtle suurelt ja ei tee asju veidi teisiti, pole lootust, et rahvas meie valda tuleb. Meie pidev soov ja tahe peab olema pakkuda midagi paremini, teistmoodi. Kui lepime keskpärasega, oleme eksiteel.
Heameelt teevad meie inimesed. Kasvõi see, et väikesest vallast võib kasvada nii ministriks kui ka olümpiamängudele jõuda. Lõppkohast tähtsam on tunnustada, et Keidy ja Kaidy Kaasikud on ühed vähesed, kes Eestist sinna pääsesid. Nagu näha on murdmaaradadel edukamad need, kes juba lapsena Itaalia, Saksamaa või Skandinaavia mägistel maadel sõitmist treeninud. Mida on meil vastu pakkuda? Isu tekitamiseks piisab Valgehobusemäest, kus sellest talvehooajast kehtivad soodustused Järva valla elanikele – see on huvilisi juurde toonud.
Keerulistel aegadel lööb välja eestlaste olemus: võidakse küll viriseda, kuid ei lööda käega, ei anta alla, vaid rühitakse edasi. Nii ka Järva vallas. Kunagi varem pole Järva valla aasta teo konkursile laekunud nii palju kandidaate – 18!
Kui vaadata nende tegude sisse, olid need põnevad ettevõtmised, mida jagus igasse Järva valla piirkonda. Vaatamata keerukamatele aegadele inimesed toimetavad. Jõudu neile selleks.
Elagu Eesti, elagu Järva vald!