Hea koduvalla rahvas.
Olen alati hoolinud koduvallast ja siin toimuvast, ma pole olnud ükskõikne.
Enne valimisi meenus mulle üks ammune suvi. Olin 2009. aasta kevadel lõpetanud just keskkooli ja sõitsime sõpradega Peipsi äärde. Oli ilus suveõhtu, tegime lõket ja rääkisime tulevikust, muu hulgas ka koduvalla omast. Arutelu lõppedes astusid meie juurde võhivõõrad inimesed, keda me polnud jututuhinas tähelegi pannud ja küsisid, kust me pärit oleme – te kõik olete nii noored inimesed, kuid rääkisite nii mõistlikku juttu. Sellest sõprade pundist kandideeris seekord nii mõnigi Järva valla volikokku. Mina tegin seda esimest korda tol samal, 2009. aasta sügisel ja osutusin valituks. Seega 16 aastat kohalikus poliitikas.
Uue tulijana ei olnud mul valla elu toimimisest siis kindlasti täit ülevaadet. Riiklik rahastus, protsessid, seadused ja et kõiki ideid, mis tulevad, ei saa nipsust ellu viia.
Kuigi viimased neli aastat on olnud vallale väga teguderohked, tuleb tunnistada, et kõiki ideid pole me suutnud ellu viia ka nüüd. Juhtus asju, mida me ei osanud ette näha. Covidi järellainetus mõjutas meid palju – ehitushinnad tõusid. Pidime tegelema kriisireguleerimisega.
Mäletan tänini seda tunnet, kui tõusin 2022. aasta 24. veebruari varahommikul mõeldes oma esimesele Eesti iseseisvuspäeva kõnele, kui tuli uudis, et Venemaa on alustanud sõjalist rünnakut Ukraina iseseisvuse vastu.
See pööras valla igapäevaelu mõnes mõtte pea peale ja võttis meilt aega, sest pidime tegelema asjadega, mida polnud varem teinud: abi koguma, sõjapõgenike tulekuks elupindu ette valmistama. Pingutasime valla asutuste toimepidevuse nimel, et igas olukorras, näiteks suurte elektrikatkestuste korral, oleks vallas hooneid, mis toimiksid 24/7. Kõik see võttis meilt paratamatult tähelepanu valla igapäevaelult.
Vaatamata sellele ehitasime targalt tegutsedes valmis Aravete lasteaia, mis oli selle perioodi suurim investeering ja nõuab pikemat juttu. Juba 2021. aasta juulis oli põhjust rõõmustada, sest riigi tugiteenuste keskus kinnitas toetuse, veidi üle miljoni euro.
2022. aastal lammutati vana maja, lapsed suunati vastremonditud asenduspinnale ja jäädi ootama uut hoonet, mis pidi valmima 31. detsembriks 2023.
Ehitusele tõmbas pidurit koroona ja ehitushinnad, mis statistikaameti andmetel kasvasid 2022. aastal 17,8 protsendi võrra. Lasteaiahoone esimene hange tunnistati nurjunuks. Alustasime otsast peale. Muutsime veidi hoone projekti. Saime uuesti rahastuse, seekord toetas riik ehitust 1,8 miljoni euroga. Selle sammuga, et julgesime uuesti alustada, hoidsime kokku ligi miljon eurot valla raha. Avasime lasteaia selle aasta 29. augustil.
Järva vald – see on seitse erinevat piirkonda. Igast piirkonnast kostub, et nad on vähem saanud. Vähem investeeringuid, tähelepanu, tunnustust. Unustades, et enne jagas seda kõike 7 vallavanemat, 7 abivallavanemat ja 7 volikogu esimeest. Me oleme üks Eesti suurimaid omavalitsusi. Oleme vallana käitunud vastutustundlikult ja tasakaalukalt ning kaalunud, kuhu on vaja panustada, et vald oleks pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Valimiste eel kostus nurinat, nagu sõidaks Järva vallavalitsus inimestest teerulliga üle, ei selgita ja ajab asju salaja. See ei vasta tõele. Oleme väga avatud. Kui meilt küsitakse arvamust näiteks karjääride uuringulubadele, ei otsusta vallavalitsus või volikogu üksi, vaid kutsume kokku rahvakoosoleku, kuigi ükski seadus seda ei nõua. Teeme seda siirast tahtest, et kohalik rahvas saaks kaasa rääkida ja arvestame inimeste seisukohtadega otsuste tegemisel.
Minuomavalitsus.ee tõstis Järva vallavalitsuse 79 omavalitsuse seas esile kui poliitiliselt läbipaistva – oleme 7 esimese seas. See näitab, et meie otsused on läbipaistvad. Loomulikult on kommunikatsioon A ja O. Asjakohase info kõigile kättetoimetamine on väljakutse. Meil on plaan, kuidas seda veelgi parandada. Minu südameasi on valla veebiajalehe loomine, mis annab inimesele edaspidi lisaks paberlehele operatiivset infot vallas toimuvast. Äsja kolis valla koduleht uuele platvormile. Loodame, et vallavolikogu uus esimees hakkab meie YouTube kanalil iga vallavolikogu istungi järgselt selgitama otsuste tagamaid. Lisaks sotsiaalmeedia, mida tasub jälgida. Lusikaga infot sisse ei sööda. Inimesel peab olema endal soov tunda huvi, mis vallas toimub.
Rahvakohtumised, mida ka enne valimisi said tehtud, andsid hea tunde – inimesed mõistavad, miks vald on nii või teisiti otsustanud, kui otsuseid rohkem selgitada.
Tulevikku vaatavalt on meie suurim väljakutse rahvastik. Kui täna rahvastikuprognoos ütleb, et 0-15-aastaseid on aastaks 2035 30% vähem ja kui keegi küsib, kas meie haridusvõrk on nüüd valmis, siis paratamatult me peame arutlema, mida teha olukorras, kus laste arv jätkuvalt kahaneb. Praegu õpib igas meie valla põhikoolis saja õpilase ringis ja Koeru keskkoolis, valla suurimas, juba mitu aastat kolme ja poolesaja kandis – sellega on hästi. Kuid laste ja noorte arvu langus hirmutab. See pole erinevatele osapooltele koht vastandumiseks, vaid me peame tegema koostööd, et leida parim lahendus.
Järva vallavalitsuses töötavad väga võimekad ja teotahtelised ametnikud. Saame nende potentsiaali kasutada, kui meil on piisav tulupool. Saame igat eurot võimendada, kui meil on ette valmistatud erinevaid projekte.
Seitsme valla ühinemine kaheksa aastat tagasi oli Eesti suurim ühinemine. Kas see omamoodi katse on ebaõnnestunud, nagu pakkus välja maakonnaleht oma peakirjas „Ühist kogukonda pole ega tule“. Sugugi mitte. Oleme täna ühtne vald ja üha ühtsemaks muutume. Seda näitavad ka meie ühisüritused, eesti kirjanduse pidunädal, Järva valla kirikute päevad, erinevad spordiüritused – kõik need on erinevaid huvigruppe liitnud. Vald ja kogukonnad on erinevad asjad. See ongi meie rikkus, et meil on erinevad piirkonnad oma traditsioonide ja ajalooga. See ei taksita meil olemast ühtne vald. Olen optimistlik. Oleme otsustanud ja vastutanud. Oleme teinud õigeid asju ja suurepäraselt hakkama saanud.
Palju õnne, Järva vald!