Pildil: Tiia Mänd on massaažitooli funktsioonid endale selgeks teinud ja oskab puldilt kõik paika sättida. Istujal pole muud teha, kui tugevat mudimist nautida.

 

Hämaras ruumis on hulk vaipadel ja lambanahkadel pikutavaid inimesi, saatjaks mahe muusika ja linnulaul. „Sulge silmad, tunne ennast mugavalt. Keskendu oma hingmisele, hinga sügavalt sisse, välja, sisse, välja. Iga väljahingamisega tunne, et oled lõdvestunud. Tunne, kuidas su keha muutub järjest raskemaks ja lõdvemaks, raskemaks ja lõdvemaks." See polnud mälestus tundud hüpnotisööri Anatoli Kašpirovski teleseansilt, vaid killuke Albu heaolu- ja teraapiatoa avamiselt läinud reedel. Seansi viisid läbi Kaja Kraav ja jutuvestja Küllike Veede.

Kes mäletab, siis varem asus siin Albu kooli rõivistu. Nüüd on võlvkeldri põrand vaipkattega kaetud, seinte ääres mõisastiiliga sobivad diivanid-toolid, keset põrandat padjakuhil. Tiia Mänd tunnistas, et kui ta Albu kooli õppejuhi koha vastu võttis, oli see ruum üks tema missioone. Kuigi ametlik nimi on sel heaolu- ja teraapiatuba, tahaks Mänd seda nimetada heaolupesaks. „Selle toa mõte sai alguse väiksest Kuldarist ja loodan, et mingil hetkel on sellest ka Kuldarile kasu," ütles Mänd ja selgitas, et Kuldar on üks sügava puudega poiss, kes polegi enam nii väike. „Samuti saame anda panuse kogukonnale. Kõik inimesed, kes selles majas töötavad, peavad tundma end väga hästi – see on meie missioon. Olgu see väike heaolupesa ka kõikide nende heaks, kes siin majas töötavad."

Mänd tänas kõiki, kes aitasid kaasa selle ruumi sündimisele alates Maret Alevist, kellega koos idee idanema pandi, Merike Kernust, kes keldri puhtaks tegi, Küllike Veedest, kelleta Albu Mõisa MTÜ oleks ripakile jäetud, lõpetades Kaja Kraaviga, kes täidab ruumi muusika ja teraapiaga.

Kaja Kraav lisas, et just selle ruumi pärast õppis ta kõrgkoolis poolteist aastat  muusikateraapiat ja tänas selle võimaluse eest.

Kuigi kooli huvijuhti Elen Penti polnud avamisel, tunnustas Tiia Mänd tedagi ja meenutas, kuidas nad Eleniga käisid Tallinnast ruumi tarvis vaipkatet toomas. „Üks vaip oli viie-, teine neljameetrine ja kui me neid Eleni kolmemeetrisesse autosse toppisime, oli see nii raske. Ma väga harva tunnen, et mulle on midagi füüsiliselt raske – tõotasin, et ma ei tee enam mitte kunagi ühtegi projekti. Elen ainult naeris," rääkis Tiia Mänd. Muide, auto luuk jäigi sel talvepäeval tagant lahti.

Heaolupesas on üks kõrgetasemeline firma Borealis massaažitool. „See teeb tugevat ja head massaaži. Selle pealt me kokku ei hoidnud. Tuntud füsioterapeut Lauri Rannama sõnul pole massaažitool lihtsalt kommertsasi, vaid ikkagi massaaži tool. Tema paneb oma salongis inimesed esmalt tooli ja alles siis hakkab ise nendega tegelema," rääkis Mänd. „Veel on meil valgusteraapialamp, mis on kaamose ajal väga oluline, toetab vaimset tervist ja aitab vähendada stressitaset, ja kogu keha tervist ja toonust toetav infrapunamatt – mõjub nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele ja ka kehakaalule."

Mõtteis oli ka soolakambrike, aga selle tarvis ei leidnud nad sobivat kohta (selle asemel kinkisid Albu eakad neile teraapiatoa avamise puhul soolalambi). „Tahame tekitada ka füsioteraapia nurgakese, aga nii, et meie kaunis miljöö kaduma ei läheks," ütles Mänd.

Maret Alev märkis, et kooli psühholoog Hele Aluste võttis siin mitu kuud lapsi vastu ja talle väga meeldis: ruum on teistest eraldi ja kaob kooli tunne.

Tervisetoa avamisele kohaselt pakuti tervislikke smuutisid: tuhmroosat (selles olid tikrid ja kirsid) ja mürkrohelist (selle värvi andsid joogile seller ja spirulina).

Esimesed külastajad olid Albu eakad. „Küllike Veede jutt on üksteisele head tegemisest, Kaja Kraav mängis pilli juurde. Väga tore oli. Arvan, et igaüks leiab siit endale sellise hetke, mida ta tahab korrata," ütles Albu eakate juht Õile Kalme. Esimesena võttis julguse kokku ja istus massaažitooli Juta ja kiitis, et see on maailma parim asi. Seansi kestust saab valida. Pooletunnise seansi saab 5 euro eest. Soovitav on võtta kümmekond seanssi järjest. „Pikemale kuurile teeme erihinna," lubas Mänd.

Tiia Männi sõnul maksis nende massaažitool 3000 eurot, projekt kokku ca 5000 eurot. Toetuse 4000 eurot kohaliku omaalgatuse programmist said nad alles kolmandal katsel. „Vahepeal olime projektist juba loobumas, sest me ei suuda katta kommunaalkulusid, mis selle aastal algul olid väga suured. Vallaga on koostöö olnud meeldiv, kõik on laabunud, kui oleme otsinud lahendusi," ütles Mänd.

Talveperioodil on heaolupesa avatud kolmapäeviti kella 14–18. „Vaatame, kui palju soovijaid on. Suveperioodil on tuba avatud nädalavahetustel, kui reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti on avatud näitused. Tuleval talvel on plaanis ka heaoluloengute sari ja töötoad," ütles Mänd. „ Meile see ruum väga meeldib."