Tänasest 15. juulini toimuvad Järva valla lääneosas (Esna ümbruskonnas) Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse välitööd, mille käigus inventeeritakse taluhooneid ning usutletakse majaomanikke renoveerimise teemadel.

 

SA Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse direktori Rasmus Kase sõnul on töödel kaks peamist eesmärki: selgitada välja enne 2000. aastat ehitatud hoonete ehitustehniline seisukord, renoveerimisetapid ning kultuuripärandi seis ja saada aru, mida majaomanikud praegustel keerulistel aegadel arvavad oma hoonete ajaloost, väärtustest, renoveerimisest, eri regulatsioonidest, kasutusest ja tulevikust. „Lihtsamalt öeldes püüame mõista just omanike vaatepunktist mida, miks ja kuidas ehitatakse," ütles Kask.

Sarnaseid välitöid on vabaõhumuuseum varem korraldanud Kihnus, Vormsil, Rebala muinsuskaitsealal, Peipsiääre vallas, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargi aladel ning 2006. aastal ka Esna–Kareda miljööväärtuslike alade kaardistamise käigus (lähemalt saab varasemate välitööde kohta lugeda Eesti vabaõhumuuseumi Toimetistest: https://maaarhitektuur.ee/keskuse-raamatud/). „Varasemate võrdlusandmete olemasolu ning kohaliku omavalitsuse abi välitööde ettevalmistusel toovad meid tagasi Järva valda – huvitav on vaadata, mis viimase 15 aasta jooksul hoonestuses on muutunud," ütles Kask.

 

Välitööd on rahastatud ja toimuvad osana Life BuildEST IP suurprojektist (https://www. mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/elamud-ja-hooned/buildest). „Lühidalt on projekti eesmärk valmistada ette tehnilised lahendused, meetmete soovitused ja teavitustegevused renoveerimismaratoniks. Eesti riik on võtnud strateegiliseks sihiks renoveerida aastaks 2035 vähemalt 80 protsenti elamufondist C-klassi energiatasemele," selgitas Kask. Ta lisas, et tegemist on väga ambitsioonika plaaniga, mille saavutamiseks on vaja ületada mitmeid suuri väljakutseid alates ehitusvaldkonna tehnilisest innovatsioonist kuni regionaalse ebavõrdsuseni. „On ilmne, et maapiirkondade elanike renoveerimisvõimekus ning ootused toetusmeetmetele varieeruvad suurel määral. Intervjuude käigus püüame täpsemalt aru saada, kuhumaani hoonete korrastamine praeguseks on jõudnud, millised on majaomanike soovid ja vaated tulevikule ning – eelkõige – kaardistada tegureid, mis võivad saada energiatõhusate renoveerimislahenduste kasutusele takistuseks. Inventuuride ja intervjuude tulemusel saame rohujuuretasandi pildi väiksemast piirkonnast."

 

Et saadud teadmised üldistada tervele Eestile, on 2023. aastal kavas läbi viia ulatuslikum ankeetküsitlus majaomanike seas. Teisisõnu on välitööd just kui sissejuhatav uurimistöö, st kaardistada võimalikult paljud renoveerimisega haakuvad teemad. Otseseks väljundiks on soovitused Life BuildEST IP projekti edasistele tegevustele: alates sellest, millised võiksid olla majaomanike vajadustele paremini vastavad renoveerimise toetusmeetmed ja milliseid teavitustegevusi (infot, koolitusi vms) inimesed vajaksid, lõpetades ehitusvaldkonna regulatsioonide mõjudeni välja. Iga majaomaniku lugu oma hoonete hoidmise, renoveerimise ja igapäevase kasutuse võlust ja valust aitab paremini mõista muresid, takistusi, ootuseid ja soove ning jõuda paremate lahendusteni. Olulisemad uuringu tulemused koondatakse uurimistöö raportiks, mida on kavas kohaliku omavalitsuse abil vahendada ka piirkonna elanikele.

Töö ise näeb Kase sõnul välja selline, et vabaõhumuuseumi teadurid ja praktikandid käivad piirkonnas ringi ning omaniku nõusolekul koostavad hoonetest lühikese kirjelduse, teevad dokumenteerimise huvides pilte ning lepivad intervjuu läbiviimiseks kokku sobiva aja. „Juhul kui peremeest või -naist kodus ei ole, jätame postkasti teavituse oma visiidist ning juhised meiega ühenduse võtmiseks. Eraldi ettevalmistusi majaomanikel teha ei ole vaja. Peatsete kohtumisteni."