„Maal on elu, linnas on kõik külg külje kõrval. Siin on värske õhk, saad rahulikult omas tempos elada, kõik on siin tegelikult olemas," sõnas Jarl-Joosep maaelust rääkides.

Märtsikuu alguses lõpetasid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kolm Koeru Keskkooli vilistlast: Jarl-Joosep Ilves, Sten Karl Kopti ja Karl Mattias Bobrovski, kes peale lõpetamist käisid ka Koeru koolis rääkimas põllumajandusest ja selle olulisusest üldiselt.

15. märtsil veidi enne keskpäeva võis Koeru Keskkooli eest leida lausa kaks suurt traktorit, sest põllumehed olid tulnud rääkima oma kooliteest. Kuigi algselt oli vestlusring mõeldud 8.-9. klassi õpilastele, siis tegelikult leidus uudishimulikke rohkem. Koos õpilastega astuti nii agronoomi kui ka zooloogi kingadesse ja arutati näiteks, kuidas jõuab vili põllule ning kuidas annaksid lehmad rohkem piima. Kuulajaskonnast olid mitmedki varasemalt põllumajandusega kursis või neil oli soov tulevikus põllumeheks hakata. Lisaks haakus teema ka loodusõpetuse tundidega. Muidugi kui rääkida põllumajandusest, siis ei saanud puudutamata jätta ka tehnikat: tutvustati nii kombaini kui ka traktori ehitust. Teemad vürtsitati vahvate piltide ja videotega praktikast.

„Kõik sai alguse Koerust," sõnas Jarl-Joosep, kes küll algselt asus õppima Koeru Keskkooli 10. klassi, kuid vahetas selle õige pea Olustvere vastu, sest põllumajanduse vastu on tal huvi olnud lapsest peale. Ka teised nõustusid, et huvi tekkis juba kuskil 7. klassis ning seetõttu ka selline erialavalik tehti.  „Mõnikord on hea minna kodust kaugemale, et saada iseseisvamaks." Koerus aktiivsed olnud noored sõnasid, et saadud teadmistest ja tegevustest on olnud ka kutsekoolis kasu. „Tegime Koerus kooliraadiot, olime õpilasesinduses, kogu aeg korraldasime midagi ja abistasime teisi," sõnas Sten Karl. „Olustveres me algselt matemaatikas käima ei pidanud ning eesti keeles aitasime teisi - niivõrd tugeva põhja olime saanud Koerust," sõnas Karl Mattias ja lisas, et ka Olustveres jätkasid nad erinevate ürituste korraldamist.

„Tehnikum on justkui üks aste gümnaasiumist kõrgemal, sest korraga omandasime nii gümnaasiumihariduse kui ka kutse," sõnas Karl Mattias. Lisaks kutsele said nad lõpetades omale 4. taseme taimekasvataja kutse, B- ja D-kategooria juhiload ning taimekaitsetunnistuse. „Mul on veel C- ja E-kategooria juhiload tegemisel," lisas ta ja jätkas, et peale kooli lõppu on avanenud väga palju erinevaid uksi. Mitmed on jäänud praktikakohtadesse tööle, mõnel on plaanid enda ettevõte luua, kuid esmalt soovitakse minna kõrgharidust omandama. Näiteks Maaülikooli minnes on Olustveres õppijatel eelis - nad ei pea tegema katseid ja on esmajärjekorras erialadel sees. „Kui öeldakse, et peale gümnaasiumi saad minna ülikooli, siis tegelikult saab seda teha ka peale tehnikumi."

Kooliajale on poistel öelda ainult kiidusõnu. „Olustveres sa lähed ja suhtled õpetajaga nagu sõbraga," sõnas Sten Karl ja lisas, et selline eemal õppimine on aidanud palju iseseisvumisele kaasa ning kutsekoolis tuleb õppida päriselt iseendale, sest nagu gümnaasium, on ka kutsekool vabatahtlik. Siiski on kõige rohkem neile meelde jäänud erinevad väljasõidud, ühiskülastused ja tööd õppetalus, sest siis sai enda teadmisi täielikult praktikasse panna ning nii jäid asjad ka paremini meelde. „Kutsekoolis on sul terve klass erinevatest kohtadest pärit inimesi. Sa näed niipalju erinevaid käitumisi ja saad tutvusi," tõi Sten Karl veel kutsekooli positiivse külje välja. „Igapäev oli üks erinev, huvitav kogemus," täiendas Karl Mattias.

„Olustverre tuleb igal aastal põllumajandust õppima umbes 60 inimest, see on ka kooli populaarseim eriala," sõnas Sten Karl. Samas lisas Jarl-Joosep, et tema arvates väga paljusid ei huvita, mis toimub maal ja mida tähendab põllumajandus. „Neil on siht silme ees, et soovitakse töötada kontoris," sõnas ta kurblikult. „Ma ei ütleks, et linna ei ole vaja minna, kuid seal peab õiget asja tegema," lausus Karl Mattias. „Kui minna linna lihtsalt head elu taga otsima, siis tihtipeale seda ei leia." Nende eesmärk on kindlasti minna linna ennast täiendama, et tuua maapiirkonda veel rohkem elu ja ka teadmisi. Praegu on aga leidnud kõik endale töökohad põllumajanduses ning kuigi väljas on alles tärkav kevad, valmistutakse juba uueks põllumajandushooajaks. Hetkel käib tihe remondi- ja ehitustöö, et olla parimal moel hooajaks valmis.

 „Alustava põllumehena on hea töötada traktoril, sest nii näeb ära kõik etapid," sõnas Karl Mattias. Samas nõustusid poisid, et enda põllumajandusettevõtet on keeruline luua, sest muist põllumaad on ostetud ning hinnad on muutunud kõrgeks. „Mida rohkem on põllumehel maad, seda kasumlikum see on, kui on olemas vastav tehnika, samas väiksemad ettevõtted saavad paremat saaki, sest nad teevad seda suurema hoole ja armastusega."

Kuivõrd võib tunduda, et põllumajandus on lihtne ja algeline valdkond, siis poiste sõnutsi see nii ei ole. „Sa võid põllumees olla, kuid tehnoloogiast pead saama sama hästi aru kui programmeerija," sõnas Sten Karl. „Tänapäeval on traktorid sisuliselt täisarvutid ning kogu juhtimine käib puutetundlikust arvutist," lisas Karl Mattias. „Oleme tehnoloogia valdkonnas esirinnas ning eestlased õpetavad eurooplasi selliseid traktoreid kasutama," täiendas Jarl-Joosep.

„Põllumehi on palju aga neid, keda tahetakse, on vähe," sõnas Jarl-Joosep ja täiendas, et eriti olulisel kohal on oskused, teadmised ja muidugi ka haridus- häid töömehi otsitakse tuletikuga taga. „Kui Saksamaal on pereettevõtlus väga levinud ja populaarne, siis Eestis on see pigem kadumas ning on tekkinud suured ettevõtted," tõdes Jarl-Joosep, kes on ka ise üles kasvanud põllumajanduslikus pereettevõttes ning soov on ka tulevikus sellega jätkata. „Näen ennast tulevikus firma juhina, kindlasti jään siia Koeru kultuuri ja maaelu edendama."