Kiire internet jõuab lähemale

9. mail allkirjastas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude toetusmeetme 1. taotlusvooru käskkirja. Sellega kinnitati taotlusvooru rahastamise eelarve ja selle kohaliku omavalitsuse üksuste vaheline jaotus, samuti omavalitsuste esitatud abikõlbliku sihtpiirkonna asustusüksuste ja seal asuvate abikõlblike aadressiobjektide loetelu vastavalt omavalitsustelt saadud sisenditele. Järva valla toetuse eelarve selles taotlusvoorus on 717 471 eurot, kokku võib toetus koos järgmiste voorudega olla aga 2 046 669 eurot.

Mida see ministri allkirjastatud käskkiri Järva valla elanikele tegelikult kaasa toob, selgitas Järva valla arenduse peaspetsialist Triin Tippi. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgud on kõige lihtsamalt öeldes kiire internet. „Riik on võtnud perioodil aastani 2030 selge eesmärgi, et kiire internet jõuaks kõikjale üle Eesti, mitte ainult suurtesse linnadesse ja Harjumaa nn kuldsesse ringi. Raha on küll jaotatud ära kohalike omavalitsuste peale, kuid see ei tule valda, vaid toetust saavad küsida juurdepääsuvõrkude rajajad ehk suured eraettevõtted, keda Eestis saab üles lugeda ühe käe sõrmedel," selgitas Tippi.

Iga omavalitsus sai esitada igast asutusüksusest maksimaalselt viis objekti, mida Järva vald ka tegi, et firmadel, kes plaanivad hakata Järva vallas võrku rajama, oleks rohkem motivatsiooni. „Siiani oli võrku meieni tuua ebatõhus, sest meil on nii hõre asustus ja huvi Järvamaal võrke rajada on olnud üsna kesin – kliente pole piisavalt. Selle meetmega antakse kliendid ette ja mitte ainult suurtes kohtades, nagu Järva-Jaani või Koeru, vaid ka väiksemates külades. Seetõttu on ka meie summa sedapuhku märgatavalt suurem, kui teistel (näiteks Paide linn 232 628 ja Türi vald 420 490 eurot)," ütles Tippi.  „Järva valla toetus esimeses voorus oli üks Eesti suuremaid, 717 471 eurot. Ju see on siis koht, kust king pigistab. Kasvõi mu oma kodu näitel – mis see loeb, et Koeru telemast paistab aknast, internetiühendust igas toas pole. Teen ikka väljasõite internetti."

Toetus on 3000 eurot objekti kohta. Ka need, kes kiire internetiga liituda tahavad, peavad veidi rahakotti kergendama. „Kasutasime ära kõik määrusest tulenevad võimalused. Meil ongi külasid, kus on üks ettevõte või MTÜ – need panin tabelisse. See ei tähenda veel seda, et kiire interneti võimalus on ainult neil objektidel, mis tabelisse said. Toon näite oma külast, Salutaguselt – keegi ei hakka tooma kiiret internetti vaid külamajani, mis kirja sai. Kindlasti küsib ettevõte, kes kiire interneti meieni toob, kõigilt majapidamistelt, kas nad tahavad liituda," selgitas Tippi.

Praegu ei pea elanikud midagi tegema. „Küll võib juhtuda, et üks või teine võrguettevõte hakkab küsima sooviavaldusi – nad tahavad teada võimalikku huvi. Mina soovitan võrguettevõttele igal juhul märku anda, kui külas liituda soovijaid on," soovitas Tippi.

Vaata ka www.elasa.ee