Aasta ema Kirsika Ilmjärv: Lapsed tuleb saada noorena

Kirsika tunnistas, et on aasta ema tiitlist siiani pahviks löödud – olgu see tiitel pühendatud kõigile emadele. „Oli tavaline emadepäeva hommik. Ma ju olengi tavaline ema, selliseid emasid on palju," ütles Kirsika. „Õed peredega ja ema olid meil Koerus külas, panime ilusad kleidid selga – emadepäev ju. Värvisin parasjagu peegli ees huuli ja peast käis korraks läbi mõte, et huvitav, kelle juurde Kerlin (Kirsika õde, naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine Kerlin Tealane – toim) täna tiitlit üle andma läheb." Kirsika on aastaid varem ka ise ringkonna esinaisena aasta emasid samamoodi üllatanud.

Järsku oli kõrvaltänav autosid täis ja suured ülemused astusid autodest välja otse tema hoovi: kaitseliidu Järva maleva pealik Kuido Pettai, Järva vallavanem Toomas Tammik, abivallavanem Tiina Oraste ja press.

Kirsikal on neli last: vanim poeg Kristjan (21) õpib Tallinna ülikoolis ajalugu, peres kasvavad veel 8-aastane Kristiine, 7-aastane Saara ja 5-aastane Frank. „Lapsed tuleb saada noorena. See aga ei tähenda, et ma praegu emaks olemist ei naudiks," ütles Kirsika naeruselt. Tähtis on ka elukaaslane. „Ta peab olema sinu inimene. Olen oma kihlatu Keioga paljuski ühel meelel, meil pole laste kasvatamisel erimeelsusi, oleme samal lainel. Koolis töötades elame ühes rütmis."

Kirsika tunnistas, et lapsed on talle kõik väga suurt rõõmu valmistanud, nad on tublid, arvestavad üksteisega ja mis peaasi – on terved. „Kevadel arenguvestluste ringil on kõik õpetajad kinnitanud, et nad on hinnatud sõbrad ja neil on väga kõrge õiglustunne – kõik peab saama õiglaselt lahendatud. Ju me kodus siis nii teeme," ütles ta ja lisas, et muidugi on ka väga hulle päevi, aga kellel poleks. Ei saa ju väikesele Frankile pahaks panna, et ta reede õhtul vaikselt suurele vennale, kes sõprade juurde läks, järele hiilis – uudishimu oli nii suur. „See, et lapsed piire kompavad, on loomulik. Siis istudki maha ja räägid – suhtlemine on kõige alus."

„Olen olnud pikalt üksikema ja tean väga hästi, mida see tähendab. See võib olla kurb, kui rõõme ja muresid pole kellegagi jagada. Õnneks olen pärit perest, kus oli kuus last – olen õdedest kõige vanem, suhtleme iga päev. Kui olin üksikema, ei jätnud mu õed mind üksi. Meie nooremad lapsed on kõik koos kasvanud."

Vanema õe roll on teda kasvatanud. „Mäletan, kuidas 1980. aastate lõpus olin kodus Vinnis. YLE-TV-st tuli „Knight Rider" David Hasselhoffiga peaosas, mina triikisin ja lappisin kokku õdede mähkmeid," meenutas ta ja lisas, et ka üksikemana igatses ta suurt peret. Nüüd tal see ongi. „Olen väga rahul. Võiks veelgi suurem olla, sest minul pole tuleviku ees hirmu – tunnen end Eestimaal väga kindlalt."

Kirsika sõnul jälgivad tema vanemad väga nende pere kõigi tüdrukute tegemisi. Lapselapsi on neil 15. „Ainult meie saame luua oma lastele mälestusi. Otsustasime, et võtame igal suvel aja maha ja reisime kusagile koos: oleme käinud Saaremaal, sest meie juured on seal, Hiiumaal, kaks korda Lätis, sel aastal põrutame Leetu ja Poola," ütles Kirsika ja lisas, et lastele on võimalik rääkida kõigest, ka sõjast ja küüditamisest. „Tähistame tähtpäevi, kõike seda, mis puudutab Eesti riigi kodanikuks olemist – nendest kujunevad kodunt kaasa saadud väärtuslikud teadmised."

Veel rääkis Kirsika heldimusega oma emast, kes oli ja on oma lastele alati olemas. „Olen saanud oma emale alati loota, mures ja rõõmus. Loodan olla oma lastele samasugune ema," ütles ta.

Kirsika toimetab tüdrukutega rohkem toas, meespere aias – Frank tunneb kõiki tööriistu, taimi ja putukaid. Kirsika tunnistab, et näputööga tema ei tegele, kuid teeb seda, mida oskab. Näiteks juhib õhtuid ja on seda juba teinud ka koos tütrega.

Läinud sügisel alustas Kirsika taas ülikooliõpinguid ja õpib Tallinna ülikoolis noorsootööd, jäänud on veel neli aastat. „Tahan olla oma lastele eeskujuks. See pole just hea tunne, kui sul on midagi pooleli jäänud. Ootasin, et Kristjan lõpetaks gümnaasiumi, Keio magistrantuuri. Siis olid lapsed väikesed. Kui sain läinud aastal 40, tundsin – nüüd on minu aeg," ütles ta. „Mul pole autojuhilube ka."

Aasta emale õmbles nuku Resa Tiitsmaa ja too leidis koha magamistoa kapil. „See on äärmiselt minu nägu: punased huuled, suured aksessuaarid. Ja kleit on täiesti minu kleit! Aga tüdrukud märkasid kohe, et sel nukul on üks viga – pole kihlasõrmust," ütles Kirsika. Teine asi oli veel. „Väike Saara ütles nii vahvasti: „Tead, emme – kui  sa nüüd Tallinnas koolis käid, siis me saame talle head-ööd-musi anda, kui sind kodus pole."."

 

Jävamaa aasta ema konkurssi veab eest naiskodukaitse Järva ringkond koos sihtasutusega Järvamaa ja Järva malevaga.

Tänavust konkurssi toetasid  E-piim, Eesti Pagar, Elise Aed, @Beauty Sun ja Juta Lilleäri.