Pildil: Folklorist Marju Kõivupuu räägib Ambla ja Järva-Jaani kirikus kiriku ja pärandkultuuri suhtest.

 

Järva valla kirikute päevad toimuvad juba 9. ja 10. juulil. Kahte päeva mahub 13 kontserti, 11 loengut, vestlust ja mõtisklust. Uudsena on sel aastal filmiprogramm ja kirikukohvikutes pakutakse piimast valmistatud tooteid ja piimakohvi ning muud head ja paremat.

Kirikute päevade projektijuhi Kai Kanariku sõnul on kirikud koostöös kultuurikorraldajatega koostanud programmi, mis sobib just kirikutesse, kuid samal ajal kõnetab kultuurilooliselt nii kohalikku kogukonda kui laiemat üldsust.

Ambla kiriku kabelis on Eesti suurim plekkpärgade kollektsioon. Ajaloolane Jüri Martin Lepp on sel teemal pikemalt kirjutanud ja Eesti kunstiajaloolaste hulgas kõige enam seda teemat valdav inimene. Plekkpärjad – mis need on, miks neid pärgi hakati panema ja kui suur tähendus Eesti kunstimaastikul on Ambla kogul, kuulemegi.

Muinsuskaitseameti ajaloomälestiste nõuniku Ilme Mäesalu loengud kalmistukultuurist olid läinud suvel väga populaarsed. Siis oli ta Amblas ja Järva-Peetris, nüüd Koerus ja Järva-Madisel ning juttu tuleb kirikuaiast kui matmispaigast.

Eesti kõige tuntuma folkloristi Marju Kõivupuu loengud jäid eelmisel aastal ära, sel aastal on ta tulemas ning räägib Ambla ja Järva-Jaani kirikus kiriku ja pärandkultuuri suhtest ja juhatab sisse ka filmi „Maetud Euroopas".

Teoloog Arne Hiob räägib Järva-Jaani kirikus oma reisimuljeid Israelist ja sellest, et praegugi tasub Iisraeli külastada.

Loeng „Kirjud kirikud" toob Ambla kirikusse Hilkka Hiopi ja Anneli Randla, kes tutvustavad oma leide Järvamaa kirikutest, viimased seinamaalingute leiud ongi Amblast.

Kontserte mahub kahte päeva kuraditosin. Õde-venda Männisted, Birgit Sarrap ja Mihkel Mattisen, Alen Veziko ja Luisa Rõivas, ainulaadne on Marek Sadama laternatega kontsert.

Pühapäeval on Järva-Madisel kontsert, kus kristlike mõjutustega regilaule esitavad Arhailised Mehed, kristlikke jälgi regilaulus tutvustab Arlet Palmiste.

Sõna ja heli kontserdil Koeru kirikus astuvad üles kirjanik-semiootik Valdur Mikita, kitarrist-helilooja Robert Jürjendal ja ambient-muusik Kaido Kirikmäe.

Koeru kirikus astub üles Haldi Välimäe, noor laulja, laululooja ja kitarrimängija.

Igas kirikus on orelipooltunnid, kus musitseerivad erinevad organistid.

Sel aastal on kirikutes esmakordselt kavas filmiprogramm. Ambla ja Järva-Peetri kirikutes näeb lühidokumentaalfilme, Hardi Volmeri „Maetud Euroopas", mis räägib kalmistuarhitektuuris - film vaatab hauatähiseid läbi 5000 aasta ning juhib tähelepanu sellele, kuidas ja millega on Euroopa inimesed lahkunuid tähistanud.

„Urbanimatio" on 2016. aastal valminud Hardi Volmeri ja Urmas Jõemehe film arhitektuurist, mida peetakse kivinenud muusikaks, mis aga omakorda jõudvat jumalale kõige lähemale.

Eesti-Ukraina dokumentaalfilmi „Sõda ja Puuhobune" peategelane Anatoli Ljutjuk on omal moel Tallinna vanalinna legend ‒ Lääne-Ukrainast pärit mees on rajanud Laboratooriumi tänavale ainulaadse maailma, mille põhituuma moodustab ukraina kultuurikeskus ja kirik.

„Aken igavikku", mille autorid on Hõbe Ilus ja Mihkel Oksmann, räägib Aapo Puki kahe sakraalmaali saamisloost. Filmi keskmeks on kunstnik, kes liigub koos inimlike kõhklustega maalide valmimise suunas. Kohale tuleb ka kunstnik ise.

„Ootame inimesi käima kirikust kirikusse, vahemaad ei ole pikad. Eelmisel aastal nägin, et inimesed tulid ja võtsid igas kirikus templimängule templi, aga ei raatsinud flaiereid ära anda, et loosimises osaleda, sest templid olid nii ilusad – flaier võeti endale mälestuseks," rääkis korraldustoimkonna liige Ülle Müller. „Sel aastal on uus, et lisaks templiflaierile saab templeid koguda ka kavalehele, mille saab endale mälestuseks jätta."

Muide – Järva-Madise kirikuõpetaja Jane Vain viib laupäeva õhtul 20.30 mõtisklema Kodru rabasse. Juba Tammsaare kirjutas, kuidas üle Kodru raba kõlasid Järva-Madise kiriku kellad. Kujutate ette, kui nii juhtubki.

 

Projekt on saanud toetust LEADER programmist ning see võimaldab korraldada atraktiivset ja põnevat programmi nii tänavu kui järgnevatel aastatel. Selle aasta tegevustele on toetuse andnud veel Järva vald, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.

 

Tutvu kirikutepäevade programmiga kodulehel www. kirikutepaevad.ee.