Vaata, millised ideed said Järva valla kaasava eelarve rahvahääletusele

Kokku esitati kümme ideed, millest üheksa on suunatud rahvahääletusele. Kaasava eelarve ideede analüüsi tulemused on SIIN.

 

Järva valla kaasava eelarve rahvahääletusel osalevad ideed:

Idee nr 1: VÄIKESE KÄSUKONNA VÄIKE MÄNGUVÄLJAK

IDEE ESITAJA: Svea Randalainen

Hind: 19 966 eurot

Kõik, mida me soovime, on tagada lastele täisväärtuslik lapsepõlv. Seda saavutame me kindlasti rohke liikumise ja värskes õhus olemisega.

Tänapäeva lapsed on kahjuks liiga palju nutiseadmetes, mis kohe kindlasti ei ole hea laste tervisele.

Meie soov on saada lapsed õue mängima. Kuna Käsukonna on hea koht, kuhu on võimalus tulla ka teiste külade lastel koos vanematega, soovime pakkuda head elamust lastele. 

Mänguväljaku projekt koosneb väikesest tornmajakesest koos liumäe ja kahe kiigega, pöörlevast karussellist, kahekohalisest vedrukiigest ning hüppepakkudest. Mänguväljakut soovime Käsukonna rahvamaja parki, sinna rajatakse LEADER-toetuse abiga ka madalseikluspark.

See on ehk ka suurepärane võimalus küla elus hoida ja kutsuda uusi peresid maale elama. Sest maal on ju hea elada!

 

Idee nr 2: LASTE MÄNGUVÄLJAK „LÄKI ÕUE!" IMAVERES

IDEE ESITAJA: Imavere Põhikool, Taiga Laur, Merlin Miilits - liikuma kutsuva kooli meeskonna liikmed

Hind: 18 766 eurot

Oleme jõudnud tõdemusele, et lapsed mängivad õues väga vähe. Eelistatakse jalutada ja sõpradega lihtsalt „hängida". Selle projektiga anname lastele võimaluse veeta oma aega kodu ja kooli lähedal kehaliselt aktiivselt.

Imavere  põhikool on ühinenud liikuma kutsuva kooli võrgustikuga, meil on kõigi võimalustega spordisaal eri alade harrastamiseks. Õueala on jäänud kahjuks vaeslapse ossa. Kooli vahetus läheduses ja suurte majade juures puudub mänguväljak, kus ronida, kiikuda ja ennast füüsiliselt arendada. Selle projektiga püüame täita tühimiku ja tuua lapsed õue mängima.

Väljaku rajame kooli ette muruplatsile, kus on toimuvast hea ülevaade nii õpetajatel kooliajal kui ka lastevanematel pärast kooli. Mänguväljakule plaanime ronimisvõrku-köispüramiidi, kolmekohalist  kiik-karusselli, tänavatreeningu komplekti ja korvpallikonstruktsiooni. Väljak oleks avatud kõigile huvilistele igal ajal.

 

Idee nr 3: VÄINJÄRVE–KOERU JA VAO–KOERU KERGLIIKLUSTEEDE OSALINE VALGUSTAMINE TUULETURBIINI JA PÄIKESEPANEELI ABIL TÖÖTAVA TÄNAVAVALGUSTUSEGA

IDEE ESITAJA: Ervita Külaselts MTÜ, Vao Külaselts MTÜ, Ülle Jääger

Hind: 20 000 eurot

Tänavavalgustus on üks teede infrastruktuuri varustuse komponentidest, millel on oluline roll pimedal ajal liiklusohutuse ja kogukonna turvalisuse parandamises.

Koeru valla aegadel 2013. aastal rajati 2,5 kilomeetri pikkune Vao–Koeru kergliiklustee ja 2008. aastal valmis kergliiklustee Koerust Väinjärve–Ervita ristini pikkusega 2,8 kilomeetrit. Mõlemad teelõigud ei ole tänase päevani valgustatud.

Valgustus muutub eriti oluliseks alates sumedatest augustiõhtutest, mil pimedaks läheb juba vara, kuid ilmaolud ise on just kui tervisespordi harrastamiseks loodud. Mõlemad teelõigud on aasta ringi rulluisutajate, kepikõndijate, ratturite ja teiste tervisportlaste lemmikteed ja need on olulised ka seetõttu, et loovad ühenduse kogukonnakeskusega.

Ervita külaselts ja Vao külaselts esitavad kaasavasse eelarvesse idee mõlemat küla kogukonnakeskuse Koeruga ühendavate kergliiklusteede osaliseks valgustamiseks.

Vao–Koeru lõigule paigaldatakse kolm valgustit: kergliiklustee algusesse Vao külas, maanteeristi ja Vao–Veski bussipeatusesse. Koeru–Väinjärve lõigule tuleks samuti kolm valgustit: kergliiklustee algusesse ning Santovi ja Väinjärve bussipeatustesse.

 

Idee nr 4: MADALSEIKLUSRADA ARAVETE KESKKOOLI PARKI

IDEE ESITAJA: Annika Orula

Hind: 20 000 eurot

Meie idee on rajada Aravete keskkooli parki madalseiklusrada. Rada saaksid kooli ajal (vahetundides ja ka pärast tunde) kasutada Aravete keskkooli õpilased ja ka Ambla-Aravete kooli Aravete lasteaia lapsed. Aravete keskkool on liikuma kutsuv kool, seiklusrada annaks võimaluse õuevahetunde sisustada ning leiaks kasutust ka ainetundides.

Raja plaanime ehitada Aravete keskkooli ilusasse looduskaunisse parki, mis on kasutamiseks avatud ka kogukonnaliikmetele. Nii saavad rada kasutada ka lapsed, kes veel koolis ei käi või õpivad mõnes teises koolis. Lapsed armastavad ronida ja turnida. Madalseiklusrada annab selleks hea võimaluse. Turnimine arendab oluliselt füüsilist võimekust, koordinatsiooni, tasakaalutunnetust, stimuleerib ajutööd ja muudab lapsed enesekindlamaks. Tänapäeva nutiajastul on noorte liikuma saamine väga oluline. 

Meie idee on parki ära kasutada ja anda sellele lisandväärtus, millest saavad osa kõik kogukonnaliikmed, kes seda soovivad. Nii muudame Aravete elukeskkonna atraktiivsemaks ka noortele peredele. 

 

Idee nr 5: MADALSEIKLUSRADA PEETRI ALEVIKKU

IDEE ESITAJA: Maaja Vilipõld

Hind: 20 000 eurot

Idee on rajada Peetri alevikku Peetri kooli ja lasteaia vahelisele haljasalale ning ühtlasi ka virgestusala lähedale madalseiklusrada. Peetri kool on liikuma kutsuva kooli võrgustikukool ning peab väga oluliseks võimaldada lastele ja noortele vabas õhus liikumist. Peetri alevik on endistest valla keskustest kõige väiksem, kuid laste arv on olnud tõusuteel, mis tähendab seda, et neile tuleb pakkuda ka huvitavaid tegevusi. Rajatav madalseikluspark paneb lapsed rohkem liikuma, misläbi on nad tervemad, rõõmsamad ja teotahtelisemad. Kindlasti hakkavad nii lasteaia- kui ka koolilapsed seda rada kasutama oma liikumistundides ning see annab võimaluse ka koolilastele pikas vahetunnis pigem kauemaks õue jääda.

Lapsed, kes on maast madalast roninud ja turninud, tunnevad kindlasti huvi ka tulevikus põnevate spordialade ja liikumisharrastuste vastu. 

 

Idee nr 6: ERVITA MÄNGUVÄLJAK

IDEE ESITAJA: Marec Herman

Hind: 7 000 eurot

Ervita külla on rajatud mänguplats, kus asub nii korvpalli-, jalgpalli- kui ka võrkpalliväljak ning kelgumägi. Lisaks on seal atraktsioonid ning väike majake. Need rajati kümmekond aastat tagasi. Vahepeal on uuendatud jalgpalliväravaid, korvpallikorve ning turnimisradu.  

Kelgumägi, mida lapsed talviti nautisid, on jäänud väga väikeseks ning liugu lasta ei ole seal mugav, sest puudub valgustus.

Korvpalliväljak, mis rajati kümmekond aastat tagasi ning kus on aegade algusest peetud mitmeid meistrivõistlusi, ei ole enam mängimiskõlblik.

Ervita küla väikestel ja suurematel lastel on soov. Nimelt suuremad lapsed sooviksid taastada korvpallikorvid ja -lauad, et tulevased Eesti meistrid sünniksid ja saaksid harjutada just siin, Ervital. Väikesed lapsed sooviksid natukene suuremat valgustatud kelgumäge, et talviti veeta rohkem aega õues kelgutades.

 

Idee nr 7: JÄRVA VALD ÜHTSEKS JA ILUSAKS

IDEE ESITAJA: Getter Klaas

Hind: 20 000 eurot

Idee sai alguse sellest, et kaasava eelarve projekt võiks mõelda korraga paljude piirkondade, külade ja elanike peale. Sündis mõte, miks ei võiks meie külade, alevike ja alevite bussijaamu kaunistada Järva valla logoga lillepotid. Samuti võiksid suuremad sissesõiduteed Järva valda olla kaunistatud sildiga „Tere tulemast Järva valda" ja lillepotiga. Arvan, et sellised pisikesed asjad liidavad inimesi ja eri piirkondi üheks. 

Usun, et igas meie piirkonnas on hakkajaid inimesi, kes ideega kaasa tuleks ja korralduslikult selle teostamisse kaasa aitaks.

 

Idee nr 8: UHKE LAULULAVA KARINU KÜLLA

IDEE ESITAJA: Karinu külaselts KARAME, Andreas Sapas, Martin Põvvat

Hind: 30 000 eurot

Seni on Karinu külas väliüritusi peetud Karinu mõisapargis, mis kuulub eraisikule ja kus väike laululava on täielikult amortiseerunud. Vallavalitsus andis külaseltsile avaliku maa, kuhu on võimalik rajada külaplats ühisürituste korraldamiseks. Õige külaplatsi juurde kuulub ka korralik laululava. Projekti käigus rajatakse laululava, kasutades ära olemasoleva maakivist viinaköögi seinu. Tulemuseks on omanäoline ja põneva väljanägemisega laululava koos tantsuplatsiga. Külaplats koos laululavaga on mõeldud kasutamiseks kõigile.

 

Idee nr 9: ÖÖTLA MÕISA PARGI LAULULAVA JA KIIGED LASTELE

IDEE ESITAJA: Triin Jalast

Hind: 19 645 eurot

Kaasava eelarve abil rajatakse Öötla mõisa parki avar paviljon, soetatakse teisaldatav lava ning rajatakse laste rõõmuks kolmekohaline kiik. 

Avalikku hüve pakub see projekt eelkõige kohalikule kogukonnale, kuid ka kõigile pargi külastajatele. Öötla mõisa park kuulub Öötla ja Vodja küla elanikest moodustunud Viru Küla Seltsile – mõisa park on avalikus kasutuses ja ligipääsetav kõigile külastajatele. 

Idee tekkis tõdemusest, et mõisapargis puudub lava ning tegevus lastele. 

Paviljon koos teisaldatava lavaga täidaks oma eesmärki vabaõhukontsertide, teatrite ja õppepäevade toimumisel. Samuti on avatud paviljon peavarjuks vihmastel ilmadel kohalikele jalutajatele ja parki külastavatele teelistele. Siiani on suvistel üritustel olnud tõsiseks mureks just välilava puudumine.

Öötla piirkonnas on palju lastega peresid, kes oleksid väga rõõmsad, kui oma kodu lähedal oleks võimalik käia kiikumas. Alustame kiikedest, sest seda on noored pered juba küsinud. Tulevikus on plaanis laiendada laste mänguvõimalusi.

Igal suvel toimub mõisapargis külade päev, mõni teatrietendus, perepäev. Üritusi on kavas korraldada rohkemgi, kuid need nõuavad raha. Oleks suurepärane, kui kogukonnal oleks kasutamiseks üha rohkem oma inventari.

Meie piirkonnale oleks see projekt väga suur võit!

 

Millal ja kuidas toimub hääletus?

Hääletamiseks pead olema vähemalt 16-aastane ja Järva valla elanik.

Hääletada saab ühe idee poolt.

Hääletamine algab 1. juunil ja lõpeb 14. juunil 2022.

 

Hääletada saad perioodil 1. juuni - 14. juuni 2022 elektroonselt VOLIS keskkonnas (lingi leiad Järva valla veebilehelt, Facebookist ja äpist) või paberkandjal Järva vallas asuvates raamatukogudes nende lahtiolekuaegadel ja raamatukogubussis Krõõt vastavalt selle liikumisgraafikule.

Paberkandjal hääletamiseks on kaks võimalust: lõika välja Järva Valla Lehest hääletussedel ja too see lähimasse raamatukogusse või raamatukogubussi Krõõt. Kui sul ei ole hääletussedelit, saad selle täita raamatukogus või raamatukogubussis.

Paberkandjal hääletamisel paneb isik hääletussedeli ümbrikusse, millele märgitakse isiku nimi, isikukood, hääletamise kuupäev ja kellaaeg.

 

Raamatukogud avatud:

  • Ahula raamatukogu: T 9-17, K 10-18, N 9-12
  • Albu raamatukogu: E 8-18, N 13-17, R 8-14
  • Ambla raamatukogu: E 12.30-16.30, K, N 10-17
  • Aravete raamatukogu: E, T 8-18, K, N, R 8-16
  • Imavere raamatukogu: E, T, N 10-16, K 10-17, R 9-14
  • Järva-Jaani raamatukogu: E, T, N 10-17, K 10-18, R 9-17
  • Karinu raamatukogu: E, K, N 9-14, T 12-17
  • Koeru raamatukogu: E 10-18, T, K, N, R 9-17
  • Koigi raamatukogu: E, T, K, R 8-16, N 10-18
  • Käravete raamatukogu: E 9-12, T 9-16
  • Käsukonna raamatukogu: N, P 11-16
  • Peetri raamatukogu: E, T, R 10-17
  • Päinurme raamatukogu: T, R 10-14, K 14-18
  • Vao raamatukogu: E, T, K, N 12-17
  • Raamatukogubussi Krõõt liikumisgraafik on Järva Vallaraamatukogu veebilehel https://jarvaraamat.ee/