Läbimõeldud tagasisidest võidavad nii õppijad kui õpetajad

Reedel, 13. mail toimus Koeru kultuurimajas Järva valla õpetajate hariduskonverents TAGASISIDE ´22, mida avades küsis abivallavanem Tiina Oraste õpetajatel otse – miks te täna siin olete? Tema meelest on tagasisidestamine tähtis mitte ainult koolis, vaid igas organisatsioonis, kollektiivis, perekonnas ja miks mitte alustada iseendast. Ega ilmaasjata öelda: pean esmalt nõu kõige targema inimesega – iseendaga. Häid sõnu pole kunagi liiga palju, tagasiside peakski olema positiivses võtmes.

 

Miksidele vastati päeva jooksul veelgi. Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi külalislektor Kriste Talving, kes seisab igapäevaselt ka ise klassi ees õpetades inglise keelt, tõi näiteid elust enesest. See, kui laps küsib, miks ta üht või teist ainet õppima peab, on ainult hea. Tähenda, et talle tuleb seda selgitada.

Lapsed ootavad hindeid. Talving küsis õpetajatelt, kas nad teavad, miks õpilased hindeid ootavad? „Mina tean. Meie koolis hakatakse õpilastele hindeid panema alates neljandast klassist. Märkasin, et lapsed ootavad hindeid. Juba kolmandat aastat teen lastega neljanda klassi alguses väikese uuringu, mida jagan ka lapsevanematega. Arutame terve tunni, miks nad hindeid soovivad ja kuidas ned end tunnevad. Lapsevanemad saavad laste vastustega kirja, mis paneb mõtlema. Vastati: ma tahan oma vanemaid rõõmustada; tahan, et ema oleks õnnelik; ma tahan häid hindeid saada; tubli olla. Neljandas klassis ei kardetud, et keegi saab halva hinde pärast kurjaks, vaid suurim hirm oli oma vanemaid kurvastada. Üks laps vastas ka, et äkki ta ei saa aru, mille eest ta hinde sai," rääkis Talving.

 

Koos püüti jõuda selgusele, kas ja kuidas on tagasiside ja motivatsioon omavahel seotud. Kui asendaks hindamise sõnaga tagasiside? Milline oleks siis õppimist toetav tagasiside? See peaks ergutama õppijat edasi liikuma. Õpetaja peaks näitama kätte paremaks saamise tee. Suhted on olulised – hindamine peaks olema vastastikune arutelu, mis on suunatud arengule.

Samuti võiks õpetaja küsida õpilastelt tagasisidet oma õpetamise kohta ja kasutada saadud infot õppetöö arendamisel.

Talving soovitas olla ettevaatlik sõnadega tubli, suurepärane – te olete supertegijad! „Ära kiida, vaid kirjelda," soovitas ta.

Oluline (ja mitte ainult koolis) on tegeleda psühholoogiliste põhivajaduste toetamisega, tekitada endas ja teistes tunne, et ollakse autonoomselt motiveeritud. Et te tunneksite iga päev end väärtustatuna ja toetatuna.

 

Konverentsil said veel sõna HTM-i õiguspoliitikaosakonna järelevalvevaldkonna peaekspert Katrin Ohakas, kes rääkis teemal, kas õpilase käitumist hinnata või tagasisidestada; Tartu erakooli ProTERA õppejuht Erli Kontkar; Schoolaby tootejuht Jaak Laanpere ning Järva-Jaani gümnaasiumi ja Peetri põhikooli juht Raigo Prants, kes rääkis tagasisidesüsteemist oma koolide näitel. Päeva võttis kokku Järva vallavalitsuse hariduse peaspetsialist Anneli Eesmaa, kes kõneles haridusstrateegiast.