Perelepitusteenus

Seoses Covid-19 eriolukorrast tekkinud majandusliku keerukusega pakub Eesti Lepitajate Ühing (ELÜ) lahku läinud peredele võimalust saada tasuta perelepitusteenust.

Tasuta teenust on võimalik saada kogu 2020. aasta jooksul. Perelepitus on teenus, mis aitab neid paare, kes lahkuminekuga seoses on oma laste elukorralduslikes küsimustes raskustesse sattunud. Teenus aitab leida ühist keelt, et sõlmida kokkuleppeid oma ühiste laste edaspidise elu korralduslikes küsimustes ja suhtluskorras mõlema vanemaga.

Tasuta perelepitusteenust vajavad kliendid saavad oma soovist teada anda aadressil info@lepitus.ee ning teile leitakse sobiv lepitaja kas piirkonda või suhtluskeelt silmas pidades. Kui soovite ise sobivat perelepitajat valida, vajutage lingil siin. Perelepitajad töötavad eesti, vene ja inglise keeles.

Kuni eriolukorra lõppemiseni toimub töö ka virtuaalselt. Virtuaalselt  töötavate perelepitajate kontakti leiate: Perelepituse teenus eriolukorras.

Soovitused vanemliku koostöö planeerimiseks peale lahkuminekut, leiad siit.

Eesti Vaimse Tervise Ja Heaolu Koalitsionn on välja töötanud: Soovitused peredele kriisiajaks (kuidas hoida peresuhteid), millised leiad siit.

Eriolukorras käitumise juhise leiad: Pea selge ja jalad maas.

Julgustame ühendust võtma samuti teiste perelepitajatega ning leppima kokku just teile sobiva koostöö vormi osas.

Pakume teavet lepituse kohta laiemalt ja perelepituse kohta lähemalt.

  •  Esimesed perelepitajad alustasid oma tööd Eestis juba aastal 1997. Loe ühingu ajaloo kohta rohkem siit.
  • Perelepitajad leiad siitPerelepitajad
  • Perelepituse teenusest neile, kes käimasoleva tüli lahendamiseks võimalusi otsivad, vaata PerelepitusTeenusedLugemist.
  • Perelepitaja kutse omandamise võimalustest neile, kel õpe juba läbitud, vaata Perelepitaja kutse.
  • Õppimisvõimalustest (Koolitused), neile, keda huvitavad lepitusoskused ja -teadmised.

Lepitamine on kohtuväline eriarvamuste lahendamise protsess kolmanda erapooletu isiku abil.

Protsessi kirjeldustes kasutatakse ka väljendeid "vahendus" ja "mediatsioon". Eesti argikeeles seostub vahendamine rohkem ärilise tegevusega ning "mediatsioon" kipub segi minema "medi t a tsiooniga".

Lepitusprotsessi eesmärgiks ei ole mitte niivõrd äraleppimine, kuivõrd just toimivate kokkulepete sõlmimine.

Lepitust kasutatakse paljudes erinevates valdkondades – äri- ja töövaidlustes, haridussüsteemis, kriminaalõiguses, poliitikas, elukondlike vaidluste lahendamisel, perekonfliktides ja lahkumineku puhul.

Hetkel on Eesti Lepitajate Ühingu tähelepanu keskmes perelepituse valdkond ja selle areng.

Täiendav info: http://lepitus.ee/uhingu-info/