EELK Ambla Maarja Kogudus
Järvamaa ja ühtlasi ka Kesk-Eesti kiriku ehitamisele on tõenäoliselt asutud 13.saj. keskpaiku. Kirik pühitseti Saksa ordu peamisele kaitsepühakule Neitsi Maarjale. Kiriku ladinakeelne nimetus on Ampla Maria (suursugune Maria), millest omakorda on tuletatud kohanimi Ambla.
Välisarhitektuurilt on kirikuhoone lihtne. Kõrgel paiknevad aknad annavad hoonele traditsiooniliselt kindluse ilme. Esmakordselt Eesti sakraalarhitektuuris esineb Amblas monumentaalne läänetorn, mis ei eendu lääneseinast. Läänefassaadi ilmestab traditsiooniline ümaraken. Peaportaal on dekoorita.
Interjöörilt on Ambla kirik kolmelööviline kodakirik. Pikihoonet ja kooriruumi ühendav võidukaar on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Kapiteelidel on kaunis madalreljeefne raiddekoor. Kesklööv on külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. Vööndkaared, mis liigendavad võlvistiku võlvikuteks, toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele. Arvatavasti varsti peale valmimist täiendati kirikuhoonet põhjapoolse võlvitud eeskoja ja keskaja lõpul võlvitud käärkambriga.
Praegune tornikiiver ehitati 1857.a. ja on 49,5m kõrgune.
Ambla kiriku keskaegne sisustus hävis Liivi sõja ajal. 1620-tel aastatel valmistas kirikule uue altari Tallinna puunikerdaja Berent Geistmann. Samasse aega kuuluvad ka kantsel ja pingistik. Pärast 1995.a. vargust alles jäänud altari osad on restaureeritud. Praegu kasutusel olev altar pärineb 19.saj. II poolest.
Ambla kirikul on uus katus ning kooriruumis restaureeritud kaunis roosaken.
EELK Ambla Maarja koguduse kantseleiajad:
Esmaspäev 10-12
Teisipäev 10-12
Reede 10-12
| Kodus olles võtab õpetaja vastu inimesi ka väljaspool kantseleiaega. |
EELK Järva-Madise Püha Matteuse kogudus
Järva-Madise küla, Järva vald, 73409 Järvamaa
Õpetaja: Jane Vain
Mobiil: 545 16 999
E-post: jarva-madise@eelk.ee, jane.vain@eelk.ee
Jumalateenistused pühapäeviti 11.00
Kantselei avatud teisipäeviti 10-14
Kiriklike talituste (ristimine, leer, laulatus, matus) ja hingehoidlike vestluste osas võtta ühendust õpetaja Jane Vainu telefonil 545 16 999
E-post: jarva-madise@eelk.ee
Koguduse koduleht: http://jarva-madise.eelk.ee
EELK Järva-Peetri Püha Peetruse Kogudus
Diakon Jaanus Tammiste
Telefon: +372 514 1486
E-post: jarva-peetri@eelk.ee
Koguduse kantselei asub: Välja tn 1-5, Peetri alevik, Järva vald, 73101 Järvamaa
Kirikut hakati ehitama tõenäoliselt 13. sajandi lõpus ja see valmis arvatavasti 14. sajandi alguses, mis teeb sellest Järvamaa noorima kodakiriku.
Järvamaa suurim kirik järgib tüüpilist maakonna kodakirikute stiili ja koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, ühe võlvikuga väiksemast nelinurksest kooriruumist ja läänetornist.
Kiriku torn oli algselt pikihoone seinast vaid platvormkorruse võrra kõrgem. Alumine võlvkorrus on idaküljest avatud ja moodustab kesklööviga ühtse ruumi. Müüritrepp paikneb lääneseinas viies nii torni platvormkorrusele kui ka pikihoone võlvipealsele.
Pikihoone põhjaseinas ja tornifassaadis asuvad Järvamaa kirikutele iseloomulikud kitsad ja teravkaarsed raidportaalid.
Pikihoone võlve toetab kolm paari jämedaid ümarsambaid.
Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis
Kiriku juures on kirikuaed (Järva-Peetri kirikuaed).
Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl ja Christoph Beermann.
Peetri kiriku altar, kantsel ja pingistik pärinevad 19. sajandi teisest poolest.
Säilinud on kaks 16. ja 17. sajandi krutsifiksi, kaks laelühtrit aastaist 1651 ja 1652, messingist laelühter 18. sajandist ja mõned 16. ja 17. sajandi hauaplaadid.
Kalmistud
Järva-Peetri kalmistu
Kadastiku kalmistu
Telefon: 514 1486 (Jaanus Tammiste)
EELK Koeru Maarja Magdaleena Kogudus
Paide tee 4, Koeru alevik, Järva vald, 73001 Järvamaa
Kantselei avatud teisipäeviti 10.00-15.00
Telefon: 520 0353 Kristi Sääsk
E-post: koeru@eelk.ee
Liikmeannetus panka a/a EE261010702008531005 SEB saaja EELK Koeru kogudus
Selgitusse märkida annetaja nimi ja isikukood tulumaksusoodustuse saamiseks
Õpetaja Kristi Sääsk
Koeru kirik on üks Kesk- Eesti vanemaid kirikuid: selle ehitusajaks peetakse 13. sajandi teist poolt, pühitsetud teadaolevalt 1288. aastal Maarja- Magdaleenale , ehitajateks arvatakse Gotlandi ehitusmeistreid. Koeru kirik on kolmelööviline kodakirik, mille idaosas on piklik nelinurkne koor ja läänes pikihoonest eenduv torn. Torni ülaosa on hiljem ehitatud. Algselt on ta ulatunud ilmselt vaid pikihoone kõrguseni. Tornikiivri praegune kuju pärineb 1720. aastast. Torni kõrgus on 43,5m. Hilisemad juurdeehitused on põhjakülje võlvitud eeskoda ja käärkamber.Kunstimälestistena on riikliku kaitse all 44 objekti. Ainulaadsed on 13.-18. saj pärinevad dekoratiivseinamaalingute fragmendid, samuti kapiteelide dekoor, millel on kujutatud looma-, taime- ja inimfiguuride motiive. Ühel kapiteelil on kujutatud kapuutsiga habetunud meest, kes hoiab käsi üleval nii, et koos kapuutsi teravikuga moodustub kolmnurk. Tsistertslaste käemärkide keeles tähendab see „kirikut".
17. sajandist pärineb Eesti barokiajastu suurima puunikerdaja Chr. Ackermanni loodud krutsifiks. Kahepealise kulliga kroonlühter pärineb aastast 1654 ja ülejäänud kaks kroonlühtrit 19. sajandist.
1645. aastal valmistas Tallinna puunikerdaja Lüdert Heismann Koeru kirikule altari (vana altar), kantsli ja nikerdatud pingistiku (osaliselt säilinud). 1901. aastal kinkis Hermann von Wrede kirikule uue pseudogooti stiilis altariseina. Arheoloogiamälestisena kuulub riikliku kaitse alla 13.-18. saj pärinev maa- alune kalmistu, mis asub kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses. Altari alla ja ette maeti mõisnikud ja kirikuõpetajad, teised on maetud kuni tornini kiriku põranda alla.
1773. aastal keelati kirikusse matmine. Matma hakati ümber kiriku.
Esmakordselt on leitud kirjalikke allikaid Koerus tegutsevast õpetajast 1306. aaastast. Esimene teadaolev Koeru koguduse õpetaja on Laurentius Grici, kes on Koerus teeninud 1610 – 1617. aasta paiku. Tuntumaks ja rahva seas populaarsemaks Koeru koguduse õpetajaks on olnud Heinrich Ferdinand Hoffmann (1846 – 1891). Tema tegevus langes ühte rahvusliku ärkamisajaga. Tema ajal pandi kindel alus külakoolidele. Hoffmanni otsesel eestvedamisel anti 1835. aastal Koeru kihelkonnas inimestele perekonnanimed.
Hoffmanniga koos tegutses Koeru koguduse kauaaegne köster Reihold Tuglas (1848 – 1894) Tuglas oli Koerus pea ainsam eesti soost ärkamisaja tegelane. Kihelkonnakooli õpetajana korraldas ta kihelkonna koolide õpetajatest pasuna- ja laulukoore ja juhtis neid. Kooris võtsid osa I üldlaulupeost Tartus 1869. aastal ja järgnevatest üldlaulupidudest.
Koeru kirik on pühitsetud Jeesuse Kristuse ühele lähemale kaaslasele Maarja Magdaleenale. Niisiis on kiriku nimepäev Maarja Magdaleena ehk Madlipäeval, 22. juulil.
Kirikuhoones kajastub see nõnda, et altar ühes pikihoonega pole mitte lihtsalt idasuunaline, vaid on täpselt orienteeritud Madlipäeva päikesetõusule.
Maarja Magdaleena kohta saame Uuest Testamendist teada, et ta oli naine, kes kuulus Jeesuse lähimate kaaslaste hulka. Ta oli Jeesuse ristilöömise ja matmise juures. Ta läks koos teiste naistega Ülestõusmishommikul Jeesuse hauakambri juurde Jeesuse ihu matmiseks võidma ja leidis haua tühjana. Ülestõusnud Jeesus ilmutas end esimesena Maarja Magdaleenale ja saatis ta koos teiste naistega jüngritele kuulutama ülestõusmise imet.
EEKB Koguduste Liidu Koeru Vabakogudus
Baptistikirik Koerus
Väinjärve tee 5, Koeru alevik, Järva vald, 73001 Järvamaa
Telefon: 5662 0523
E-post: koeru@kogudused.ee