1. jaanuarist juhatab Imavere kooli varasemalt õppealajuhataja ametit pidanud Margit Reinpõld. „Olen põline Imaverelane," sõnas ta ning lisas, et ka tema isa, poeg, tema tüdrukud, vennad oma abikaasadega ja osad vennalapsed on Imaveresse paikseks jäänud. „Kuidagi oleme vist veidi liiga juurtes kinni," lausus ta. "See on minu kodu, ma tahan, et see koht areneks."

Reinpõld meenutas ka veidi enda kooliaega, kus koolis sai käidud Imavere mõisas. „Tean siin igat nurgatagust ning hoonete ajalugu. Omal ajal sai kehalise kasvatuse tunni riideid käia vahetamas WCs, kus akna vahelt tuiskas lumi sisse. Praegu ei tuleks selline asi kõne allagi," tõi ta näite.

Tema arvates on tähtsal kohal eeskujud, sest tema elu on palju mõjutanud klassijuhataja, kes nendega mitmeid tegevusi tegi. Algselt alustas ta õppimist lasteaiakasvatajaks, kuid kuna tema klassijuhatajast oli vahepeal saanud direktor, kutsus ta Reinpõllu hoopis kooli tööle. Õpetaja karjääri alustas Reinpõld 1991. aastal.

„Tegelikult ma algselt üldse ei mõelnud direktoriks kandideerimisele, kuid soovisin uut väljakutset," sõnas ta. „Öeldakse, et müüri ladumisest oleneb, kuidas maja koos püsib. Olen kokku olnud 32 aastat õpetaja ning selle aja jooksul olen seda müüri ladunud ka. Olen olnud huviringide ja pikapäeva rühma juhendaja ning ka kogukonnas erinevate projektide ja seltside eestvedaja," sõnas ta.

Jaanuaris oleks saanud tal täis viis aastat õppejuhina. Tema sõnutsi on ta püüdnud kirjutada nii projekte, et kogu koolipere saaks käia ja vaadata veidi ringi, lisaks, et tekiks ühised arusaamad. „Mulle meeldib kirjutada midagi sellist, mille tulemus tekitaks lastes vau-efekti," sõnas ta ja lisas, et nii on käidud näiteks räätsamatkadel ja Taevaskojas.

„Teadsin enamasti, millega varasem direktor tegeles, kuid ise samades kingades käia on esialgu paras väljakutse," sõnas ta ja lisas, et enim on pusimist olnud majandusküsimustega. Tema arvates on kindlasti lihtsustanud sisse elamist see, et Tiina jättis enda arvutisse kõik vajalikud kaustad ja juhised.

Reinpõllu sõnutsi toimub koolis pidevalt uuendusi ja muutusi, millega tuleb lihtsalt kaasas käia. Näiteks on 1. jaanuarist ühendatud Imavere ja Koigi kooli toitlustus, mille tõttu on olnud fookuses personali küsimused ja dokumentide korda tegemine. Aasta lõpus oli palju tegemist veel eelarvega.

Tema sõnutsi võeti uudis uuest direktorist vastu rõõmsalt ning isegi mõned üheksanda klassi õpilased tulid õnne soovima. „Eks ma ka varasemalt täitsin direktori ülesandeid, mistõttu olin veidi ka süsteemiga harjunud."

Tema enda sooviks on tuua lasteaia tunnitegevustesse  ja ka koolitundidesse sisse rohkem robootikat. „Otsisin hiljuti lasteaiast robootikavahendid üles ning tegin need töövalmis, et saaks neid õpetama asuda," sõnas ta ja lisas, et ta on mitmel robootika alasel koolitusel käinud ning ka sellekohaseid projekte kirjutanud. „Paar aastat tagasi otsis ProgeTiiger piirkondlikke koostööpartnereid ning üheks selliseks valiti mind. Nii ma aitasin lasteaedadel robotite maailmaga rohkem sõbraks saada ning ka vastavaid projekte kirjutada," tõi ta näite. „Tegelikult on selle teemaga tegelema hakkamine kui pea ees vette hüppamine, lihtsalt uurisin erinevaid veebikoolitusi ja tegin endale asja selgeks," selgitas ta ja lisas, et koolitusi on tulnud läbi käia mitmeid, sest robotid on niivõrd erinevad.

Lisaks juhendab Reinpõld koolis robootikaringi ja liiklusringi, et kõik lapsed saaksid jalgratta juhiload tehtud. „Oleme kirjutanud mitmeid projekte. Unistus oleks, et kunagi oleks meil endal olemas klassi jagu rattaid. Hetkel on meil neid neli." Hiljuti läbis ta ka uuesti Rakett 69 huviringi juhendaja koolituse, et teadmisi värskendada.

Veel on soov saada korda kooli ventilatsioon ning muuta õpilaste jaoks vahetunde kasulikumaks- luua juurde võimalusi mängimiseks, istumiseks ja harivateks tegevusteks. Unistustes võiks olla koolis astmeline puhkekoht, kus õpilased ja õpetajad saaksid ennast mõnusasti tunda, koolitunde ja vestlusringe läbi viia.

Reinpõllule teeb head meelt noorte aktiivsus ja soov rääkida koolielus kaasa. Hiljuti toimus neil kooli kaasav eelarve, kus õpilased said pakkuda välja neile meeldivaid projekte maksumusega 500 eurot. Lõpuks jäid võistlema kiigud ja poksikott ning võitis viimane, millele nüüd otsitakse sobivat kohta. 

Tema sõnutsi tuleb pidevalt tegeleda ka personali küsimustega. Näiteks otsitakse hetkel kooli matemaatika ja abiõpetajat. „Ega neid kohe varnast võtta ei ole, kuid otsime," sõnas ta. „Pean oluliseks, et iga ebakõla leiaks koostöös lahenduse ja kooliperel oleks koolis hea ning turvaline."

Kuigi võib tunduda, et Reinpõllul on liiga palju tegevust, siis ta ise selle üle ei nurise. „Kõigil on päevas 24 tundi - oluline on tunde oskuslikult kasutada.