Nii kruusateede kevadine hööveldamine kui ka tolmutõrje hankega tellitud mahus on sel kevadel Järva vallas lõppenud.

Järva vallas töötas kaks teehöövlit, üks alustas lõuna, teine põhja poolt. „Peame vaatama ka teede seisukorda. Aprilli algul oli veel vara hööveldada. Tellimus anti esmalt Imaverele, sest seal olid teed selleks tööks valmis, ja Koerule, kus on hööveldamist kõige rohkem. Aga 23. aprillil sadas Imaveres ja mujalgi maha paks lumekiht, lisaks sellele oli mõned päevad ka vihmased ja seetõttu tekkis töödesse paus. Lepingu järgi pidid tööd olema tehtud 20. maiks," ütles Järva valla teede spetsialist Helle Salum ja täpsustas, et eelmise hanke ajal oli see tärmin 1. juuni. „Hööveldasime sel kevadel teid poolteist korda, mis tähendab, et tegime esimese ringi ära ja kui teed parajalt tahenesid, tegime põhiteedel teise ringi veel. Siis seisavad teed kauem korras."

Ka töid tegeva AS-i Tariston teehoolde valdkonna juhi Alvar Aedma sõnul on kruusateede kevadise hööveldamise eeldus tee tahenemine. Kui kruuskate on juba peaaegu kuiv, siis muldkeha sulamine ja tahenemine võtab kauem aega, sest enamikul teedel puudub filtratsiooniga muldkeha. „Liigniiske kruusakihi liigutamine ei ole mõistlik ega anna soovitud tulemust," kinnitas ta. „Peame arvestama ka asjaoluga, et sel kevadel aprilli neljandal nädalal tuli maha lumi, mis lükkas kevadisi hooldetöid edasi."

Aedma sõnul arvestasid nad pakkumises höövli jõudlusega ning paari-kolme höövliga on võimalik tagada teede korraline hööveldamine tähtajaks. „Igas piirkonnas samal ajal hööveldamine tähendanuks lisaressursi kaasamist – kolmas teehöövel tooks kaasa lisakulu 20 400 eurot pluss käibemaks," ütles ta.

AS-i Tariston  projektijuht Erki Leedmaa lisas, et Järva valla kruusateedel on lõppenud nii hööveldamine kui ka tolmutõrje, mida teostati kaltsiumkloriidiga. „Järva vald on jagatud kaheks: põhja piirkonnas oli tolmutõrjet tellitud 96 000 m² ja lõunas 73 000 m² – nii palju on ka tehtud, kuid   mingis mahus telliti töid juurde. Selle teostame järgmisel nädalal," ütles Leedmaa ja lisas, et päikeselised ilmad pole selle töö tegemiseks just parimad. „Tolmutõje hakkab paremini toimima, kui pärast kruusatee kaltsiumkloriidiga katmist tuleb vihma."

Järva vallas on umbes 600 kilomeetrit avalikke teid. „Aega, mil kõik valla teed on sellises seisus, et kõik on rahul, on mul raske ette kujutada," ütles Järva vallavanem Toomas Tammik. Tema sõnul on riigi toetus teedesse olnud aastaid liiga väike. „Paneme valla eelarvest teedesse 400 000 eurot lisaks. Praeguse eelarve juures pigistame kivist vee välja. Kui võtame arvesse, millised on tänapäeva elanike ootused teehooldusele, siis sellest ei piisa. Meie saame pahameele ja võtame kriitika ka omaks, kuid meie ülesanne on ka riigile märku anda, et senine lähenemine pole jätkusuutlik."

Teede korrashoidu on 2024. aastalt planeeritud 680 000 eurot, mis on 100 000 eurot enam kui eelmisel aastal. 1. maiks oli teede korrashoiule ehk lume lükkamisele kulunud sellest rahast 311 000 eurot. Kui võtta arvesse, et talvekuud on sel aastal veel november ja detsember, siis kulub lumelükkamisele aasta lõpuks veel vähemalt 100 000 eurot, mis tähendab, et teede suviseks hoolduseks (umbes 550 kilomeetri kaks korda hööveldamist, tolmutõrje, niitmine, liikluskorraldus, avariitööd) jääb 269 000 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on talihooldustööde hinnad tõusnud 5,1 protsenti ja teede suvihoolduse hinnad 4,3 protsenti, lisandus ka kaheprotsendiline käibemaksu tõus.