« Tagasi

Koeru hooldekeskuse ülevõtmine möödus väljakutserohkelt

Eelmise aasta septembris tegi sotsiaalministeerium kolmele Järvamaa omavalitsusele ettepaneku anda viimane riigile kuuluv üldhooldekodu üle omavalitsustele. 2023. aasta hilissuvel lõpusirgele jõudnud üleandmisprotsessiga on Koeru hooldekodu alates septembrist Järva vallale ja Paide linnale kuuluva aktsiaseltsi Koeru Hooldekeskus omandis ja jätkab teenuste pakkumist.

Nüüdseks on aktsiaseltsi üle andmisest möödunud ligi pool aastat ning uurisime aktsiaseltsi juhatuse liikmelt Rünno Lassilt, kuidas on vahepealne aeg läinud. „Isegi väga hästi on läinud, kuid seda alles alates jaanuarist," tõdes Lass ja jätkas selgitamist, et aktisaselts võeti riigilt üle 31. augustil ning sel hetkel tekkis riigi ees tasuta vara üle andmisel tulumaksukohustus. „Küsisime augusti alguses eelotsust ka maksu- ja tolliametilt, kuid vastuse saime alles 14. oktoobril, mil tegelikult juba viivis jooksis."

„Sellist asjade käiku ei osanud me ette näha," sõnas Lass ja täiendas, et algselt oli küsimus ka selles, mille pealt tulumaks tuleb. Näiteks bilansiväärtuse põhjal oleks tulnud kohustis 450 000 eurot. Seejärel selgus, et ära tuleks hinnata kogu ettevõtte väärtus. Lõpuks jäi kohustuseks, mida sihtasutusel tuleb maksta, 386 000 eurot. „Maksu- ja tolliamet nõustus õnneks sellise summaga ning suudame selle enda vahenditest ka ära maksta," lausus Lass ja täiendas, et enne lõpliku otsuse saamist oli vahepeal küll selline tunne, et ei jää muud üle kui pankrot välja kuulutada. „Üks halvimaid variante olnuks, kui meie maksukohustus oleks ületanud 700 000 piiri, mida meil ei oleks olnud võimalik ära maksta. On olnud pingeline ja närviline aeg, kuid nüüd võib selle minevikku jätta. Ma olen rahul, on põnev."

Kuigi rahaline väljakutse lahenes, tõdes Lass, et pingeline on olnud ka tööalaselt. „Viimaste kuude jooksul on olnud kaks koroonapuhangut, lisaks A-gripp, mis paraku nõudis ka esimese ohvri," sõnas ta ja täiendas, et pidevas viiruslikus olukorras tuleb kogu aeg olukorda jälgida, sest küll on töötajad haiged, kliendid tõbised, maja tuleb sulgeda ning ka töötajaid asendada.

„Töötajatega oleme siin kokku kasvanud, moodustame ühise meeskonna," lausus Lass ning lisas, et ta on eesmärgiks võtnud töötajate pideva täiendamise. „Meil on soov jätkata dementsuse kompententsikeskusega ning selle kaudu ka enda töötajaid harida," sõnas ta.  Lisaks on peetud kõnelusi sotsiaalministeeriumiga, et rääkida erihooldusteenuse arengust Eestis. „Koostöös nõukoguga hakkame panema kokku arengukava ning üldist hooldekodu visiooni," tõi ta veel tulevikumõtteid välja. Arendamisel on ka õendushaigla pool, mida praegu on veel vähe, ainult kaheksa kohta. Keskusel on veel 89 erihoolduskohta, 2 igapäevahoiuteenust, 114 üldhoolduskohta. „Kindlasti püüame leida võimalusi ka projektides osalemiseks ning arendustööks," nentis Lass.

Kindlasti tuleb hoones ka remonti teha – näiteks vajab kaks aastat tagasi parandatud dementsuse osakonna katus taas remonti, sest see tilgub mõnest kohast läbi. „Lisaks jooksev remont ja investeeringud."

Suurem väljakutse on seotud ka personaliga. „Kui ma tulin, oli meil puudu 15 töötajat, praeguseks on täitmata ametikohti neli ja pool, kuid otsime edasi," nentis Lass ja täpsustas, et puudu on hooldajaid ja tegevusjuhendaja.  Talle teeb head meelt aga see, et ka noored on leidnud tee hooldekodudeni. „Ma imetlen nende julgust tulla kahekümnendate esimeses pooles sellisesse kohta tööle, sest töö ei ole teps mitte kerge." Samas on hooldekodusse keeruline töötajaid leida, sest olemas peab olema vastav kvalifikatsioon. „Tuleb ette, et võtame töötaja ja peame ta kohe kooli suunama," sõnas ta ja lisas, et koolitused ei ole aga tihtipeale odavad. Lisaks on probleemiks keeleoskus, sest hooldekodus töötab ka Ukrainast tulnud inimesi, kes peavad kätte saama keeletunnistuse. „Alguses vaadati sellele keeleoskuse nõudele läbi sõrmede, kuid nüüd on tehtud meile ettekirjutus, mistõttu peavad nad keele ära õppima," nentis Lass.

„Kavatseme pikendada ka tunnistusi, mis meil on," sõnas Lass ja tõi näiteks dementsusesõbraliku asutuse märgise, mis on praegu ainult kahel asutusel.

1. juulist 2023 jõustunud hooldereform tähendab, et riik tuleb hoolduse eest maksmisel appi. Kui seni pidi inimene katma hooldekodu kohatasu sajaprotsendiliselt, siis alates 1. juulist 2023 jaguneb kohamaks teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel. Lassi sõnul astuti sellise sammuga Ida-Euroopast Lääne-Euroopa või ka Skandinaavia suunas, samas rikub aga kogu süsteemi ära diferentseerimine. „Ma leian, et toetamine peaks olema üle-eestiline ja ühtlane nagu tervishoiu kvaliteedinõuded," sõnas Lass ja täiendas, et sellise süsteemi loomine on inimlik pereliikmete vastu ning võimaldab anda teistele panuse ühiskonna taastootmisesse. Samas on hooldereformiga inimesi hooldekodudesse juurde tulnud. „Kuskil 10-11 protsenti on neid, kes enne hambad ristis proovisid kodus hakkama saada, kuid nüüd on liikunud siiski hooldekodudesse."

Viimasel ajal on meediast läbi käinud mitmeid juhtumeid, kus päevavalgele tulevad teod, mis hooldekodu seinte vahel toimuda ei tohiks. Lass ise suhtub sellistesse asjadesse väga halvasti, sest ei ole rangemat kuritegu kui erialane või eetiline kuritegu. „Klient on alati nõrgem osapool isegi siis, kui ta on kahemeetrine. Selliseid teod alavääristavad klienti," sõnas ta ja täiendas, et näiteks Koerus on plaanis välja vahetada kogu kaamerate süsteem – uued kaamerad tuleks kõrgresolutsiooniga ning näitaksid terve ööpäeva pilti koridorides ja kohtades, kus toimub tegevus, küll aga ei oleks kaameraid tubades.

2024. aasta jaanuarist on sotsiaalkindlustusameti nõudmisel kõigil hooldekodudel kohustus omada kriisiplaani. Juhend tegutsemiseks kriisiolukorras oli aga Koerul enne, sest neid valiti seda ka piloteerima. „Kriisiolukordadeks tuleb valmistuda," sõnas Lass ja täiendas, et selleks on erinevaid olukordi läbi mängitud ning aru saadud ka võimalikest probleemkohtadest. Hooldekodudel tekib kriis näiteks elektri või soojavarustuse kadumisel päris kiiresti. „Meil on olemas suur generaator, mis toidab terve köögi ära. Vesi ja söögitegemine on õnneks tagatud," sõnas ta ja jätkas, et neil on olemas ka toidu- ja tekireserv ning 60 Saksa armee välivoodit juhuks, kui hooldekodusse oleks vaja veel kedagi paigutada. Samuti on neil suur saal, kus abivajajaid majutada, ja pesemisvõimalused.  „Eks on nõrku kohti ka," tõdes Lass ja tõi näite, et sooja suudetakse praegu tagada ainult siis, kui on vett.