Väinjärv, 17-külmakraadine pakane, noorkotkad on asunud püüdma kala – just selliselt võib kokku võtta ühe hommikupooliku, kui noorkotkad otsustasid minna järvele talipüüki proovima. „Mitmel noorel on huvi kalastamise vastu ning sellest tekkis ka mõte, et võiks midagi teistsugust teha," sõnas idee algataja Annika Mürk.

Selline kalastuspäev viidi läbi koostöös Koeru kalandus- ja matkaklubiga, mille liikmed õpetasid noortele eri võimalusi kalapüügiks, jagasid tarkust ning aitasid ka varustusega. Selleks aga, et kõik ikka õnnelikult tagasi kaldale pääseksid, oli igal noorkotkal kaelas jäänaasklid, kuigi sel päeval oli vette kukkumise oht minimaalne, sest jää paksuseks mõõdeti ligi 40 sentimeetrit ja see kannatanuks isegi autot.

Esimesena katsetati särjepüüki. Selleks puuriti auk, visati lant vette ning jäädi kala ootama. Vahepeal oli nii mitmelgi õngitsejal kala küljes, siis tekkis jälle pikem paus. Aeg-ajalt tuli auku sõelaga puhastada, sest karge ilm tekitas veele jääkooriku peale. Kuna särjed olid seekord väikesed, mõõdeti kõik kalad üle, et selgitada välja, kellel kõige pisem kala näkkas. „Huvitav on see, et üks mees saab mitu kala järjest kätte, aga temast 20 sentimeetri kaugusel asuvas augus ei näkka üldse. Asi pidi ikkagi kogemustes ning õigetes käeliigutustes olema," sõnas kalapüüki pealt vaadanud Mürk.

Seejärel prooviti unnapüüki, mis on passiivne kalastusmeetod. Koeru kalandus- ja matkaklubi ühe eestvedaja Martin Tominga sõnul see kalastajate seas kõige populaarsem ei ole, sest mängu ilu ja lõbu on vähem. Nii pandi seadeldis üles ning mindi teisi toiminguid tegema, kuni noored märkasid, et seadeldise lipp oli püsti tõusnud, mis tähendas, et kala võib käes olla. Nii jooksis suurem seltskond unna juurde, kuid – oh mis imet – kala ei olnudki küljes.

Iga kala jaoks on eraldi õng. Ühe meetodina katsetati veel sikutiga püüdmist – sikuti on miniõng. Selleks tuli selgeks õppida õiged nõksud, et kala ikka õnge otsa tuleks. Päris ilma järelevalveta õnge jätta ei saa, sest Tominga sõnul on juhtunud ka seda, et kala õnge kaasa võtab.

Igaüks leidis lõpuks endale sobiva võimaluse ja meetodi. „Väga meditatiivne tegevus," võttis üks noorkotkas kogu protsessi kokku, sest kala ei tule käsu peale, vaid teda peab ikka ootama. Väinjärv on aga hea kalastuskoht ning tihtipeale on seal palju kalastajaid, sest kalu ja võimalusi on mitmeid.

„Ma soovitaks hankida sellise kepikese, millega saab enne jääleminekut kontrollida, kui paks see on," jagas Tomingas kalastajatele õpetussõnu. „Kalda ääres võib jää olla väga paks, kuid kaugemal mitte,"  sõnas ta ja lisas, et hiljuti puutus ka tema kokku läbi jää vajunud inimesega. Nimelt tahtis Reiu jõel üks inimene veekogu keskel olevate kalastajate juurde minna, kuid vahepeal oli jää õhuke ning nii ta vette kukkuski. Õnneks aitasid kohalviibijad ta uuesti kaldale, kuid ehmatus võis olla päris suur.

„Alguses oli meil plaan, et kell 15 hakkavad kõik kodu poole liikuma, aga ega nad enne jäält ära tulnudki, kui esimene järele tulnud ema kaldalt hõikas. Seega järeldan, et lapsed olid rahul nii ilma kui ka Koeru kalandusklubi juhendajatega. Neil polnud isegi eriti aega naiskodukaitse valmistatud katlasuppi süüa, õnneks sai Põllu Pagari saiakesi jääle kaasa võtta," sõnas Mürk ja lisas, et noorkotkastel tegevusi jätkub. „Märtsis lähme Viimsi sõjamuuseumisse. Kevade poole ootavad meid laskmispäevad ning mitu laagrit, mida Järva malev pakub. Näiteks Spekter ja skautlike oskuste laager", loetles ta.

Kalastama minnes pea meeles

Igal aastal juhtub veekogude jääl õnnetusi just kalameestega, kes eeldavad, et kogemustest tulenevalt nendega midagi ei juhtu.

Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi, mis tegutsemisvõime halvab. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on neli kraadi. Nii külmas vees peab täiskasvanu vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.

Ükski kala ei ole seda väärt, et jätta veekogusse oma elu. Tuleb oodata, kuniks jääkate on piisvalt tugev.

• Enne jääle minekut on soovitatav otsida informatsiooni jääolude kohta.
• Piiriveekogude kohta on võimalik infot leida politsei- ja piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee.
• Jääteede kohta saab infot maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee.
• Jääl olles tuleb veenduda, et jää kannab, ja vältida kohti, kus jää võib olla nõrgem.
• Läbi jää vajudes on abivahenditeks jäänaasklid, millega on võimalik end kandvale pinnale hiivata. Naasklid riputatakse kaela ja nad asetsevad rinnal.
• Veekogule minnes on hea panna laetud mobiiltelefon veekindlasse ümbrisesse.
• Võimalusel tuleb kanda spetsiaalselt kalameestele mõeldud ujuvaid riideid ja jalanõudel jäänaaskleid.
• Kindlasti on oluline teavitada eelnevalt lähedasi, kuhu piirkonda minnakse ja millal tagasi plaanitakse tulla.