Laikrete perebänd andis 8. juulil Ambla kirikus südamliku kontserdi.

 

 

 

8. ja 9. juulil võõrustasid Järva valla keskaegsed kirikud huvilisi juba kolmandat korda.

 

Kirikute päevade projektijuht Kai Kanarik tunnistas, et läks hästi – publikut jagus kõikjale. „Publik oli teadlik, kultuurne ja siiralt programmist huvitatud. Ei joostud enam kirikute vahel, vaid võeti aega olla ühes kirikus pikalt ja põhjalikult ning teha kaasa mitu erinevat programmi osa," rääkis Kanarik.

Populaarsed olid kirikutornide külastused. „Rahvas tahab väga tornides käia. Kuigi tornidesse pääses kindlatel kellaaegadel, said sinna siiki kõik, kes tahtsid," ütles Kanarik.

Kindel on see, et krikutepäevad tulevad ka järgmisel aastal. „Saime palju häid mõtteid. Oskame külastajate ootusi ja vajadusi rohkem tähele panna, millega peab arvestama. Näiteks seesama tornis käimine – võiks olla sümboolne osalustasu, sest külastajaid tornis saata pole kirikurahvale väga lihtne. See võtab füüsiliselt läbi," tunnistas Kanarik. Ilma saatjata kedagi torni aga ei lubata. Järva-Jaani kirikuõpetaja Katrin-Helena Melder käis laupäeval Järva-Jaani kiriku tornis koguni 12 korda!

 

Edukad olid kontserdid, kuigi sel aastal tõsteti piletihindu viielt eurolt kümnele. „Tundub, et piletighinna tõus külastajaid ei morjendanud. Lembit Saarsalu juubelikontsert tõi Järva-Jaani kirku rahvast täis, Rolf Roosalu Järva-Peetri kirku ja Laikrete perebänd Ambla kiriku niisamuti. Ka väiksemad kontserdid tõid nii palju külastajaid, et oleme siiralt tänulikud," ütles Kanarik.

 

Ka töötoad olid populaarsed. „Näiteks Järva-Madisel restaureeriti vanu, 1838. aastal ehitatud leerimaja aknaid. See oli tore töötuba, sest kirikule sündis sellest reaalne kasu. Inimesed teevad hea meelega käed mustaks, panevad käed külge."

Järgmiseks aastaks tuli mõte, et kirikute juures on ju alati, mida lubjata – võiks teha lupjamise töötoa. „Siis saaks käe valgeks ja kirikute juures midagi ära teha," pakkus Kanarik välja.

 

Väga menukad olid kirikukohvikud. Kuigi ilmad olid heitlikud – vihm ja päike läbisegi – on kirikute eelis, et alati on varjualuseid, kus olla. Vihm ei seganud.

Paljud tulid Kanariku sõnul ka kalmistuekskursioonidele, mis iga kirikute juures toimusid. „Kalmistuekskursioonid on jätkuvalt päeva üks oluline osa. Huvipakkuv oli käik Sipelga kalmistule, mis toimus esimest korda. Seal avati äsja välialtar, mis valmis vanade fotode põhjal," ütles Kanarik. „Sel aastal valmis ka viiest kalmistutuurist video. Näiteks Amblas keskendusime kuulsamatele kirikuõpetajatele ja Vabadussõja temaatikale – rohkem väga ei jõudnudki, seal võiks filmida veel ja veel. Filmisime ilma publikuta, kuid koos giidiga, ja riputame vaatamiseks kirikute päevade kodulehele. Paar kolm videot jäi teha ka järgmiseks aastaks.

 

Ambla koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe sõnul läksid kirikute päevad korda. Eriti soe ja südamlik mulje jäi talle Laikrete perebändist. „See kontsert oli minu jaoks üks kirikutepäevade tipphetki, ansambel sobis pühakotta väga hästi, sest nad on usuinimesed. Olen ka rõõmus ja tänulik toredate abiliste üle, kes aitasid kõike teha nii, et minul polnudki palju tegemist – kahel korral käisin lastega tornis," ütles Linnasmäe. „Kai on lõpmata tubli, kaasas ka malevlasi ja koguduse liikmeid."

 

Järva-Madise kiriku õpetaja Jane Vain oli sama meelt, et päevad läksid korda. „Inimesed tulid, olid, võtsid aega, istusid, nautisid ilusat ilma ja olemist. Oli tore."

Kodru rabas käis ta hilisõhtusel mõtisklusrännakul koos tosina inimesega. „Kõndisime kiriku juurest palvepingini ja tagasi, mis teeb nii 2,5 km. Kõndisime vaikides. Teekonnal olid peatused, kus ma rääkisin erinevatel teemadel. Kasutasime palvepärleid, erinevatel pärlitel on erinev tähendus ja sisu. Peatusime ja mõtisklesime Jumala, rõõmu, armastuse ja surma üle. Lõpuks oli väike jagamisring, mida ta teekonnal tundis või mõtles," selgitas Vain. „Sattusime palvepingi juurde just siis, kui päike loojus. Oli selline müstiline, hästi eriline hetk."

 

Kogu info Järva valla kirikute päevade kohta www.kirikutepaevad.ee/