« Tagasi

Järva vallas märgistati seitse varjumiskohta

Pildil: Toomas Tammik ja Arvi Luuk Aravete varjumiskohas.

 

Päästeamet jagas eelmisel kuul otsepostina käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks „Ole valmis", kus sees ka juhised, kuhu ja mis puhul tuleks varjuda. Varjumissoovitus antakse olukorras, kus väliskeskkond ohustab inimeste elu ja tervist (plahvatus, tulevahetus, torm vms).

 

Koeru päästekomando pealik Sven Selge selgitas, et avalikuks varjumiskohaks sobib hoone, mis on ehitatud tugevast materjalist (paneel, raudbetoon, maakivi, tellis), ei ole kergelt süttiv, peab asuma maapinnast allpool ning peab mahutama vähemalt 100 inimest (1m2 vaba ruumi inimese kohta). Välistatud on hooned, mis on puidust, klaasist ja puudub keldrikorrus või soklikorrus. Mida vähem aknaid, seda parem. Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele. Varjumiskohtadeks sobivad ka kivist elu- ja kortermajade soklikorrused ja keldrid. Soklikorrusel asuvad väiksed aknad saab kinni teipida, katta liivakottide või sulgeda tugevamast materjalist plaatidega, et vähendada lööklainega lendavaid kilde. „Koostöös valla piirkonnajuhtidega kaardistasime Järva vallas seitse objekti, mis asuvad suuremates asulates ja kuhu on võimalik õhulöökide korral kiiresti tänavalt varjuda," ütles Selge.

Sel nädalal said kõik Järva vallas asuvad ja Päästeameti poolt heaks kiidetud varjumiskohad vastava märgistuse – oranžil põhjal tumesinine kolmnurk on rahvusvaheline tsiviilkaitse märk. Kui häire antakse, tuleb selle märgi suunas minna. Järva vallas on selliseid kohti seitse: Koeru kultuurimaja (väga hästi kasutatav 220 m2),Koeru tervisekeskus (kasutatav pind 250 m2),Järva-Jaani gümnaasium (200 m2), Aravete keskkool (ca 600 m2), Peetri kool ja rahvamaja (350 m2), Imavere kool ja rahvamaja (kokku 400 m2) ning Koigi ambulatooriumihoone (Mõisavahe tee 1).


 

Esimese märgi „Avalik varjumiskoht" kruvis Järva vallavanem ja kriisikomisjoni esimees Toomas Tammik 28. novembril Aravete keskkooli uue osa seinale. See on ka vallas kõige suurem varjumiskoht.

Keldriruumid uue osa all on puhastatud. „Loodame, et seda kohta kunagi vaja ei lähe," ütles Aravete päästekomando pealik, kriisikomisjoni aseesimees Arvi Luuk ja tegi kunagi tsiviilkaitsevarjendiks ehitatud ruumides tuuri. „Elektriühendus on olemas – elektripliidi võib kohe tööle panna. Ühes ruumis on aknad – tõsise ohu korral suletakse need väljaspoolt liivakottidega. Hea suur ja soe ruum oli kunagi lasketiir. Olemas on kraanikauss, kust saab sooja ja külme vett. WC-pott on ka olemas," tutvustas ta varjumiskohta. „Siia tuleb ka generaator, et voolukatkestuse korral oleks kogu kompleksis vool tagatud. Need on elutähtsad asjad, mida igal pool pole. Tähtis on ka, et keldrist on kolm väljapääsu. Nõutav on kaks."

 

Et Aravete keskkoolihoone sai varjumiskoha märgise esimesena, on märgiline. Nimelt tabas 3. augustil 1941. aastal lennukipomm alles ehitusjärgus koolihoonet, mille keldris aga Aravete inimesed juba pommitamiste eest varjusid. Oli päevane aeg, osa inimesi oli keldris, osa väljas, kui lennuk pommi otse koolimaja peale heitis. Kõik keldrisolnud kümmekond inimest said surma ja on maetud Järva-Madise kalmistule. Seda sündmust meentutas Luugi sõnul veel hiljaaegu maja otsas kasvanud ladavata kask.

 

Tammiku sõnul mahutab Aravete varjumiskoht koolihoone uue osa all terve küla, kui seal peab veetme mõned tunnid, Peetrisse ka – seal on kõige paremad tingimused.

Sama tähtis on, et korteriühistud teeksid korda ka oma keldrid.

 

Kuigi Tammiku sõnul küsivad osad inimesed, kellele neid varjumiskohti maal vaja on, ei tohi siingi võimalikku ohtu üleolevalt suhtuda. Järva vallavalitsus sai raha generaatorite ostuks, valmidus generaatoriga liituda luuakse kõigisse koolidesse ja teeninduskeskusesse. Kohe-kohe on kohal ka 80 kW mobiilne generaator koos 1000-liitrise kütusepaagiga.

Tammiku sõnul on tõenäoline, et generaatorit läheb vaja eelkõige tormi või muul põhjusel tekkinud elektrikatkestuse korral.