Uue üldplaneeringuga loodetakse leida kitsaskohtadele lahendusi
Kaarti uurivad Ester Valdvee ja Mari Maltis.
Eile, 21. novembri õhtul toimus Aravetel esimene kohtumine, kus elanikud said arutada Järva valla üldplaneeringu üle.
Et Järva valla üldplaneering hõlmab kogu valla territooriumi, osales Aravete kohtumisel ka AS Jonny juhatuse liige Urmas Juhanson Imaverest, kes tegi üldplaneeringusse rea ettepanekuid. Enamuse neist võttis vallavalitsus ka arvesse ja on talle vastused andnud.
Kohtumist juhtinud maakorralduse spetsialisti Mari Maltise sõnul Ambla, Aravete ja Albu piirkonnast üldplaneeringusse kohalikelt elanikelt ettepanekuid ei tulnud.
Aravete kandi meestel oli aga varuks hulk küsimusi. Aravetele on tänavavalgustusprogrammi käigus pandud hulk valgusteid, kuid viimane tänav, Matsi tee on unustatud.
Maltis vastas, et tänavavalgustus küll üldplaneeringu teemade alla ei kuulu, kui küsimuse pani ta kirja ja edastab.
Ka on seesama Matsi tee muldkattega, kevadel ja sügisel raskesti läbitav. Mis saab kiirest internetist – kaabel veeti, millal see jõuab majapidamisteni? Ka need teemad ei puudutanud üldplaneeringut, kuid said kirja.
Kas ja millal tuleb kergliiklustee Aravetelt Käravetele? See küsimus läks küll teemasse ja üldplaneeringus on pikk nimekiri Järva valda plaanitud kergliiklusteedest, kuid Käravete tee pole praegu aktuaalne. Kuhu täpselt, kas paremale või vasakule poole suurt maanteed see tee tuleb, pole üldplaneeringus määratud.
Üks majaomanik oli murelik: esmalt keeldus Paide Vesi temani veetrassi toomast, sest majapidamine asub Aravete aleviku äärealal. Kui ta püüdis hajaasustusprogrammi abil vett majja saada, asus hoone ikkgi tiheasustusalal ehk ei saanud ta trassivett, ega osaleda hajaasustusprogrammis. Uues üldplaneeringus on tema valdused tõstetud Kurisoo küla alla. Millised võimalused on nüüd? Maltis vastas, et nüüd saab ta taas proovida hajaasustusprogrammist raha küsida, sest uue üldplaneeringuga asub tema elamine hajaasustusalal. Ka teine mees oli tulnud koosolekule sama murega, aga Käravetelt. „50 meetrit olen küla piirides sees, hajaasustusest toetust ei saanud ja vald mulle vett ka tuppa ei too," kurtis ta.
Maltis selgitas, et piire nihutataksegi selleks, et inimestel oleks kiirem ja mugavam liitumisi teha. „Võtame põllumaid alevike piiridest välja ja ka mõned majapidamised, et neil oleks võimalus hajaasustusest toetust taodelda," selgitas Maltis. „Kui me üldplaneeringu kehtestame, võtab piiride muutmine nii pool aastat. Aadressandmed muutuvad registrites automaatselt."
Mida see endaga kaasa toob, kui seni elati alevikus ja tulevikus külas? Maltise selgitusel väheneb maamaks (külas on kuni 2 ha maad tasuta), ehitustingimused on leebemad – tiheasustusalal on detailplaneeringu kohustus, kui on soov elamut ehitada, hajaasustuses piisab projekteerimistingimustest. „Peamine on, et saab küsida totetust hajaasustusprogrammist," ütles Maltis.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on ühinenud valla territooriumil ühtsete ruumilise arengu põhimõtete kujundamine järgnevateks aastateks. Üldplaneeringu põhirõhk on tagada esmavajalike teenuste säilimine ja arenguvõimalused valla väiksemates keskustes ning head ühendused keskuste vahel ja neid ümbritsevate maapiirkondadega. Tulenevalt keskuste paiknemisest ja äärelisest alast on üldplaneeringu eesmärk tugevdada olemasolevaid keskusi (parandada teenuseid ja soosida ettevõtlust), mille tulemusel paraneks ka neid ümbritsevate alade atraktiivsus elukohana. Teiseks on oluline hea ühendus keskuste ning neid ümbritsevate külade vahel. Üldplaneeringuga tagatakse keskuste võrgustiku toimivus ja lepitakse kokku arengupotentsiaali arvestavad maakasutus- ja ehitustingimused, mis soosivad kohalike väärtuste esile tõstmist
Täna, 22. novembril kell 17.30 arutatakse uue üldplaneeringu üle Järva-Jaani teeninduskeskuses.
Koerus toimuval (24.11 kell 18.00-19.30) üldplaneeringu avalikul arutelul saab osaleda ka Teamsis.
Tutvu Järva valla üldplaneeringu dokumentidega valla kodulehel.
tutvuda Järva valla üldplaneeringu dokumentidega ja erinevate teemakaartidega