Millal tasub pöörduda ohvriabisse?

Ohvriabisse tasub pöörduda, kui Sa ise või keegi Sinu lähedastest on langenud hooletuse, halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui Sulle on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahjutekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Abi saamise eelduseks ei ole kuriteo toimepanek, sest ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui oled näinud, kuidas kedagi teist on halvasti koheldud või on toimunud õnnetus ning Sa ei tea, kelle käest abi saada.

 

Mida ohvriabi Sulle pakub?

Ohvriabiteenus on avalik teenus, mille eesmärk on säilitada või parandada Sinu või Su lähedaste toimetulekuvõimet keerulistes emotsionaalsetes olukordades, näiteks õnnetuse või kuriteo tagajärjel. Neis olukordades toimetulekuks vajad Sa nii emotsionaalset tuge, ärakuulamist kui ka infot selle kohta, millist abi on Sul võimalik erinevate ametnike ja asutuste käest saada. Samuti on oluline, et Sa teaksid, milliseid on Sinu õigused, mida Sinu ja Su andmetega tehakse, millised on Su võimalused abist keelduda ja millist abi võivad saada ka Sinu lähedased.

 

Milliseid teenuseid ja toetusi on Sul ohvriabist võimalik saada? 

Ohvriabitöötaja kaudu võid saada psühholoogilist nõustamist, taotleda kuriteoohvri hüvitist, saada tuge MARAC-võrgustiku või taastava õiguse põhimõtete läbiviimisel. Taastava õiguse konfliktivahenduse puhul tuuakse konflikti või õigusrikkumise osapooled neutraalset vahendajat kaasates kokku, andes kõigile võimaluse rääkida juhtunust, oma mõtetest, tunnetest ja vajadustest ning arutada, kuidas tehtut heastada ja milles kokku leppida, et sellised olukorrad tulevikus ei korduks. Lisaks aitavad ohvriabitöötajad läbi viia nii lepitusteenust kui ka sõlmida kokkuleppeid Sulle kuriteos tekitatud kahjude heastamiseks.

 

Laste psühhosotsiaalse toimetuleku toetamiseks leiad vajalikud kontaktid mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programmi tiimi kontaktidest. Laste sotsiaalsele rehabilitatsiooniteenuse kohta saad infot küsida sama teenuse kontaktisikute käest. Samuti aitavad ohvriabi ennetustalituse spetsialistid korraldada ennast ja teisi ohustava käitumisega lastele kinnise lasteasutuse teenust.

 

Kuhu pöörduda, kui vajad abi?

• Helista 112, kui oled ohus, Sinuga on juhtunud õnnetus või Sa oled kuriteo ohver.
• Helista lasteabitelefonile 116111 või kirjuta veebivestluses aadressil lasteabi.ee, kui soovid teatada abivajavast või hädaohtu sattunud lapsest.
• Ohvriabi kriisitelefoni number 116006 või veebivestlus aadressil palunabi.ee aitab Sind ööpäevaringselt ja annab Sulle kiiret abi, kui oled langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks.
• Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinilt +372 660 7320 saad abi, kui sul esinevad inimkaubandusele viitavad tunnused või oled sattunud inimkaubanduse ohvriks (näiteks tööalane või seksuaalne ekspluateerimine, kuritegevusele sundimine vms).
• Kui oled mures enda või oma lähedase vägivaldse käitumise pärast, saad abi vägivallast loobumise tugiliini numbrilt +372 660 6077.
• Kui oled kogenud seksuaalvägivalda, saad pöörduda Sulle lähimasse ööpäevaringselt avatud seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. 
• Kui oled sattunud vägivalla ohvriks ning vajad koos lastega turvalist ööbimist, nõustamist ja tuge, on Sul võimalik küsida abi naiste tugikeskustest üle Eesti.
• Leia endale lähim ohvriabitöötaja, kes on Sulle toeks ning loe oma võimaluste kohta aadressilt palunabi.ee.
• Järvamaa ohvriabitöötaja Piret Vaher, telefon nr 513 4331, piret.vaher@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Turvalisema elu suunas on koos kõrvalise abiga kindlam astuda.

Me oleme Sinu jaoks olemas!

 

Järvamaal alustab peagi tugigrupp lapsena seksuaalselt väärkoheldud täiskasvanutele.

Grupiga liitumiseks peab olema vähemalt 18-aastane. Grupi tegevus on tundliku teema tõttu kõrvalistele varjatud ning toimumisaeg ja -koht on teada vaid grupijuhtidele ning -liikmetele. 

Gruppi saab tulla täiesti anonüümselt st. et me ei küsi, mis on kodune aadress, kui vana sa täpselt oled, kas öeldud nimi on su pärisnimi jne. Grupis arutame läbi ka inimese jaoks olulised küsimused nt. kas teised grupiliikmed tänaval teretada võivad jms. Gruppi juhivad kaks vastava ettevalmistuse saanud spetsialisti.

Oodatud on inimesed olenemata vanusest, soost ja seksuaalsest suundumusest.

Inimesed räägivad meie juures täpselt nii palju, kui nad tahavad rääkida. Nad avavad täpselt nii palju, kui nad peavad vajalikuks.

Grupi tegevust rahastab Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi.

Grupiga liitumiseks on vajalik ühendust võtta koordinaatoriga e-maili kaudu tugigrupp555@gmail.com

Eriolukorra ajal on ohvriabi kriisitelefonilt 116 006  perevägivalla tõttu abi otsijate hulk oluliselt  langenud. Kuna paljude vägivallaohvrite jaoks on  kriis vähendanud võimalusi abi otsida, on oluline,  et vägivaldsest suhtest teadlikud lähedased,  töökaaslased ja naabrid vägivalla lõpetamisele  kaasa aitaksid.

„Kriisitelefonile helistas aprillis kaks korda rohkem inimesi kui kriisieelsel ajal, kuid perevägivalla teemaliste kõnede arv vähenes ligi 40 protsenti," ütleb sotsiaalkindlustusameti ohvriabi talituse ja kriistelefoni juht Mari Tikerpuu. „See ei tähenda, et vägivalda oleks vähemaks jäänud, pigem vastupidi. Vägivallatsejal on praegu „hea" keskkond – nii tema kui ka ohver on pidevalt kodus. Kui ohvril oli enne võimalus suhelda tööl või minna abi otsima ajal, kui vägivallatseja oli tööl, siis see tee on praegu ära lõigatud."

„Kõik abivõimalused ohvritele on endiselt olemas," ütleb Tikerpuu, kuid rõhutab, et eriti suur roll vägivalla lõpetamisele kaasaaitamisel on just kõrvalseisjatel.

„Need, kes on saanud eriolukorraga kohaneda ja kellel on nüüd aega märgata naabritega toimuvat, võiks abivajajatest teada anda. Ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 saab abi igaüks, kes langenud kuriteo või vägivalla ohvriks," lisas ta.

Tikerpuu sõnul kirjeldavad paljud vägivalda kannatanud inimesed kogemusi, kus aastaid kestnud vägivalla kohta ei küsinud midagi ei töökaaslased, naabrid ega lähedased. „Vägivallamärgid kehal, muutused sotsiaalses suhtluses, korterist kostvad valjud hääled, töölt eemal viibimine, need on näited tavapärastest olukordadest, mis võiks meid julgustama tegutsema, et aidata vägivallaohvreid ning sageli ka vägivalda pealt nägevaid lapsi. Selliseid märke ignoreerides muutume paratamatult vägivalla jätkumisele kaasaaitajateks," selgitas Tikerpuu.

Sel nädalal algas ka üle-eestiline teavituskampaania, mis kutsub kõrvalseisjaid perevägivalla all kannatajaid märkama ning aitama. Kampaaniat korraldavad pro bono turundusagentuur Havas Creative ja meediaagentuur Havas Media koostöös sotsiaalkindlustusameti ohvriabi meeskonnaga.

„Inimesed on täna rohkem kodus ja kergem on märgata. Oma kampaaniaga rõhutame, et abivajaja on tegelikult väga lähedal – võibolla lausa teisel pool sinu koduseina. Õnneks on ka abi lähedal, aga selleni jõudmiseks on tarvis seda teadvustada. Loodame, et tänu kampaaniale jõuab vajalik abikäsi just nendeni, kellel seda kõige enam tarvis on," rääkis turundusagentuuri Havas Creative'i juht Mailis Timmi.

Sekkumiseks ja hoolivuse väljendamiseks on palju erinevaid viise. „Me ei tohiks karta oletatavalt kannatanult võimaliku vägivalla kohta otse küsida, me võime seda teemat arutada laiemas pereringis. Tänase kampaaniaga julgustame inimesi parimate sekkumisviiside leidmiseks nõu pidama ohvriabi kriisitelefoniga 116006. Kui lähedased ja naabrid sageli pelgavad, et neil puuduvad sekkumiseks ja abistamiseks piisavad teadmised ja oskused, siis siin ongi meie ohvriabi spetsialistid neile abiks, et leida igale olukorrale sobiv lähenemisviis," selgitas Tikerpuu.

Lisainfot leiab ohvriabi kodulehelt www.palunabi.ee ja kampaaniavideot näeb ameti Youtube lehelt. Tasuta meediapindadega toetavad kampaaniat All Media Eesti, Artist Media, Delfi, Digiekraanid, JCDecaux Eesti, Liftireklaam, Postimees Grupp, Õhtuleht. Reklaami valmimisse panustasid Ivo Uukkivi, Ajar stuudiod, Bonus tõlkebüroo, Henri Saks, Martin Haljaste.

Taustainfo

• Aprillis helistas ohvriabi kriisitelefonile 631 inimest, mis on varasema kuuga küll kahekordistunud, kuid see on tingitud muudest põhjustest – perevägivallast tingitud pöördumised on asendunud vaimse tervise ja suitsiidi teemadega. Kriisieelsetel kuudel oli ohvriabi kriisitelefonile pöördumiste põhjuseks peamiselt perevägivald. Aprillis need pöördumised oluliselt vähenesid – kogu kõnede hulgast moodustasid perevägivallast tingitud kõned aprillis 15%, varasema 30-50% asemel.
• Politsei, ohvriabi, naiste tugikeskused, kohalikud omavalitsused jt abistavad kannatanuid jätkuvalt – teenuseid vähendatud ei ole.
• Küsi sekkumiseks nõu ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 või vaata nõuandeid selle kohta, kuidas sina aidata saad aadressilt www.palunabi.ee. Ohvriabi kriisitelefon on tasuta kriisitelefon, mis on avatud ööpäevaringselt. Inimesed saavad abi ja nõu küsida eesti, vene ning inglise keeles. Neid, kes ei soovi või ei saa helistada, aidatakse ööpäevaringselt ja kolmes keeles ka veebivestluse kaudu aadressil www.palunabi.ee (alusta vestlust).
• Abivajajast lapsest teata sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonile 116 111.
• Kui naabrite juurest kostub karjumist, vägivallale viitavaid hääli või appikarjeid, siis teavita koheselt politseid 112. Märkamine on esimene samm. Vaikides oled perevägivalla kaasosaline.

 

Kontaktid:

Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusamet kommunikatsioonijuht, 508 7370

Mari Tikerpuu, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi talituse ja kriisitelefoni juht, 5308 9454

Võtke hetk ja vaadake, kus asuvad seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, kes seal töötavad ning mis seal vägivalla üleelanu heaks pakutakse ning tehakse.

Video julgustab iga abivajat pöörduma. Kui olete protsessi silme ette saanud, on keskusi abivajaduse korral julgem soovitada ka kliendile, tuttavale, hädasolijale.