Mis on saanud poliitikute valimislubadustest? Miks ei ole kõikjal tänavavalgutust? Kuidas kujuneb valla eelarve? Millisena nähakse haridussüsteemi? Nendele ja veel paljudele küsimustele ootasid noored vastust 17. novembril noorte ja poliitikute vahel toimunud debatil.

Debatti vedasid eest Järva valla noortevolikogu esimees Alide Kristine Alba ja liige Emma Tuisk ning poliitikutest osalesid vallavanem ja Keskerakonna esindaja Toomas Tammik ning volikogu liige ja valimisliidu Järva Valla Heaks esindaja Arto Saar.

„Kolm Järva valla kooli ühinesid. Mis on pärast seda paremaks läinud?" alustati esimese küsimusega. Tammik selgitas, et meie koolides on kvalifitseeritud õpetajaid 50–80 protsenti  ja liitmise üks kandev idee oli, et lihtsustuks süsteem, kuidas õpetaja saab mitmes koolis õpetada. „Miks sarnases olukorras Peetri kooli ei liidetud Järva-Jaanis gümnaasiumiga?" jätkati küsimist. Tammik tõdes, et see variant on siiani päevakorras, kuid kõiki neid otsuseid tehti keerulisel aja ja lühikeses ajaraamis. „Mõte liita koolid tuli ka koolijuhtidel, sest neil oli soov, et oleks üks kool, kus kehtib põhikooliseadus, ning üks lasteaed, kus nendele vastav seadus, sest varasemalt on direktorid pidanud arvestama mitme eri seadusega," jätkas ta. Tammik täiendas, et praegu ei oleks ka juriidiliselt Peetri ühinemine Järva-Jaaniga võimalik, põhikooli-lasteaeda keskkooliga liita pole võimalik. 

Sõna sai ka Arto Saar, kes ütles, et toona otsuseid tehes nad koalitsiooniga päris ühte meelt ei olnud, sest aasta enne muutusi oli võetud suund, et ühendatakse lasteaiad põhikoolidega, kuid nüüd tehti Põhja piirkonnas hoopis teistmoodi. „Kahe kuu möödudes on veel keeruline võite ennustada," sõnas ta ja lisas, et praegu haridusasutustel ühtset joont pole olnud.

Teemaks tulid ka suuremad investeeringud. Nii Koeru ujula kui ka Järva-Jaani gümnaasiumi renoveerimine ja Aravete lasteaed.

Järva valla noortevolikogu kirjutas projekti, millele sai Euroopast rahastust üle 25 000 euro. Projekti abil toimub noortele kolm koolitust meeskonnatöö ja ürituse korralduse teemadel. Esimene koolitus toimus juba augustikuu lõpus. Koolituse käigus õppisid nelja kogukonna noored üksteist paremini tundma ja valisid välja üritused, mida soovitakse noortele korraldada. Nii toimuski septembris Koerus kohtumine, kus teemaks oli mitteformaalne haridus, oktoobris saadi kokku Albus rahvakultuuri teemasid arutades ning novembris oli järg Aravete käes, kus teemaks oli kohaliku omavalitsuse mõju noorte võimalustele. Lisaks kohtutakse veel detsembris Koigis, et rääkida religiooni ja traditsioonide tähtsusest meie kultuuris.

Noorte kohtumised koosnevad noorte endi poolt kokku pandud programmist, kutsutud on külalisesinejad, kes käsitlevad antud teemasid, mängitakse eakohaseid põnevaid mänge ja tehakse tantsuõhtut.

Projekti toetab Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programmist.